19. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selleks, et stressi maandada, on vaja aru saada, mis seda konkreetselt tekitavad.

Töökoormus – vastavalt Forbesile on keskmisel ärivaldkonnas töötaval inimesel korraga töös 30-100 projekti. Tänapäeval juhitakse töötajate tähelepanu töölt kõrvale keskmiselt 7 korda tunnis, päevas segatakse töö tegemist kokku lausa 2 tunni vältel. Pikk ülesannete nimekiri ning pidev segamine võivad tööga valmis saamist häirida. Mõne jaoks on päevaste ülesannete täitmata jätmine piisavalt traumaatiline ning stressiks ei ole muud vajagi.

Kaastöötajad – kui sa ei tööta just kodus, on tõenäoline, et kaastöötajad mängivad rolli sinu stressitaseme kujunemisel. Just nagu ei saa valida perekonda, kuhu sa sünnid, ei saa ka valida töökollektiivi. Sa võid enamusega neist läbi saada, kuid igas töökohas on ka vähemalt veidike draamat, mis paratamatult stressi tekitab.  

Töö/eraelu tasakaal – Enamus tänapäeva lapsevanematest on töötavad lapsevanemad ning kõikide kohustuste täitmiseks võib ajast puudu tulla. Kui ühel elualal on juba stress tekkinud, siis on raske seda teistesse mitte üle kanda.

Stressi mõjud

Vähenenud produktiivsus – kui sa oled stressis, siis sa ei ole 100 protsenti efektiivne töötaja. Stress suurendab tähelepanematust ning vähendab loovust, mis tähendab, et tegevused võtavad kauem aega ning töö ei pruugi sinu võimetele vastata.

Füüsilised ja psühholoogilised sümptomid – stress ei mõjuta ainult sinu psüholoogilist tervist, vaid võib tekitada ka füüsilisi probleeme.

Stressiga toimetulemine 

Töö ajal on tähtis leida aega omaenda „zen-hetkeks“. Sinu kaastöötajad saavad 10 minutit ilma sinuta hakkama ning sa oled selle aja ära teeninud. Võta sellest kümnest minutist maksimum, kasutades allpool välja toodud tehnikaid.

Meditatsioon – meditatsiooni tulenevad kasud on külluslikud, kuid töö jaoks on kõige tähtsam aspekt just see: meditatsioon teeb sind produktiivsemaks, sest see õpetab, kuidas oma tähelepanu hoida. Mediteerimise viise on mitmeid, kuid ära spetsiifilise tehnika üle muretse. Pole tähtis, kuidas sa mediteerid, tähtis on see, et sa seda teed. Internetist võib leida mitmeid lihtsaid tehnikaid, alustajale sobib näiteks hingamistehnika.

Hingamine – on kerge päeva täielikult ära kaduda ning kaotada kontakt oma kehaga. Hingates sügavalt sisse ja siis aeglaselt välja – kõike seda teadlikult – muutub üldine stressitase tunduvamalt madalamaks. Sa võid võtta ka hetke ning lõdvestada kõik oma kehaosad, alustades peast ja lõpetades varvastega. Proovi kõiki mõtteid, mis pähe tekivad, aktsepteerida. Kujuta ette, kuidas negatiivsed mõtted iga väljahingamisega ära sulavad. Selline lihtne hingamistehnika ja meditatsioon avaldavad tööpäeva ajal sinu üldisele suhtumisele suurt mõju.

Muusika – töö ajal muusika kuulamine võib olla väga lõõgastav. On isegi spetsiaalseid raadiojaamasid nagu näiteks Relaxation Radio või Pandora (võimalik teha tasuta konto), kus saab panna peale lõõgastava esitusloendi ning suunduda tööd tegema. Psüühilise tervisega seonduvat informatsiooni vahendav Psych Central kirjutab, et „see muusikažanr võib aeglustada pulssi, alandada vererõhku ning vähendada stressihormoone. Muusika võib aidata ka mediteerimisel, aidates meil mõtete voolu paremini kontrollida.“

Kui klassikaline muusika sinu jaoks ei tööta, siis proovi kuulata tempokamat muusikat, mis annab sulle energiat ning muudab eesoleva päeva osas optimistlikumaks.

Venitamine – kui töö juures ei ole ergonoomilisi toole, siis on võimalus, et sinu rüht saab laua taga istudes kannatada. Tööstress võib põhjustada ka lihaspingeid ja enne kui sa märkad, on su selg valus ning pinges. Proovi neid kolme lihtsat tehnikat, et seda vältida:

1. Tõuse püsti ja seejärel istu, kuid ära oma käsi kasuta. Korda tegevust.

2. Liiguta oma õlgi üles ja alla, seejärel nooguta oma pead nagu sa ütleks „jah“ ning siis raputa pead nagu sa ütleks „ei“. Korda kuni pinge õlgades väheneb.

3. Vääna oma ülakeha. Vaata üle ühe õla ja venita oma ülakeha, seejärel vaata üle teise ning venita uuesti.

Liiguta ennast – kui su aju on üle kuumenemas, siis on üks parimaid ideid teha üks kiire jalutuskäik. Kas või paar korda päeva jooksul toolilt tõusmine annab sulle vajaliku vahelduse.

Vaheaja võtmine – sellel on põhjus olemas, miks tööandjad pakuvad lõunapause. Töötajad vajavad tööpäeva ajal tegelikult kogu aeg pause! Kui sa tõesti pead sööma oma laua taga, siis võta vähemalt paar minutit, et vaadata põnevaid videosid või kuulata muusikat, mitte kontrollida oma e-kirju. Kuigi võiks mõelda, et vahet pidamata töötamine aitab sul rohkem ära teha, siis on see tegelikult vastupidi. Et suurendada produktiivsust ja hoida oma energiataset üleval, pead sa võtma päeva jooksul lühikesi pause.

Positiivsed sõnumid – proovi jätta oma töölaual nähtavale kohale positiivse sisuga meeldetuletusi, et parandada oma meeleolu terve päeva vältel. Kirjuta paar sõna sellest, mille üle sa oled tänulik või mida sa oled saavutanud. Inimesed väärivad vaimseid auhindu. Proovi keskenduda positiivsele.

Inimesed – sa veedad oma töökaaslastega ilmselt rohkem aega kui suure osa oma sõpradega. Seega on loogiline, et sa lood oma töökohas niinimetatud tugisüsteemi. Proovi igapäevane sisutu suhtlus muuta sisuliseks ning võta aega oma töökaaslaste tundma õppimiseks – sa üllatud tulemustes. On hea, kui on kellegagi jalutamas käia või lõunat süüa. See vähendab stressi.

Meditatsiooni kasulikkus

Kui sa võtad aega omaenda zen-hetkedeks terve tööpäeva vältel ning kasutad ülalpool olevaid tehnikaid, leiad sa varsti, et segadust on vähem ning produktiivsus on suurenenud. Ning kui juhtub midagi ettearvamatut, on vähemalt millelegi toetuda. Väike meeldetuletus „säilita rahu ja jätka tööd“ ei ole ju mitte kellelegi halvasti mõjunud.

Allikas: www.aripaev.ee