17. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda, kust see komme tuleb, pole vaja öeldagi. Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade, tähtpäevade ja lipupäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks ikka inglise keele eeskujul.

Tuletagem siis meelde, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga – kõigile kehtib üks reegel.

Et oleks veel selgem, võtkem tuntumad päevad 2015. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, vastlapäev, tuhkapäev, iseseisvuspäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, palmipuudepüha, karjalaskepäev, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, esimene nelipüha, Euroopa päev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, teadmistepäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, esimene advent, andresepäev, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Suure esitähe reeglivastane kasutamine ei tee eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat vägevamaks. Samuti ei näita see mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ega võõralt laenamine pole kuigi originaalne. Pigem võiks proovida õnne- või pühadesoovi oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastada, et see jääb terveks aastaks meelde.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja