Autor: Sekretär.ee • 14. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas saada rahaasjad korda?

Foto: shutterstock.com
Raha on emotsionaalne teema, mis viib sageli suhete purunemiseni või tekitab pidevat stressi ja ebakindlust, kuna me ei tunne, et kontrollime oma rahalist seisu. Seetõttu ongi mõistlik võtta hetk oma rahaasjade üle vaatamiseks ja asuda teele oma rahalise seisu parandamiseks, soovitab Naisinvestoride Klubi eestvedaja Kristi Saare.

Alusta inventuurist

Selleks, et rahaasjades kord majja luua on vaja kõigepealt teada, kuhu su raha igapäevaselt läheb. Sageli on elutempo niivõrd kiire, et me jõuame vaid joostes arved ära maksta ning kuud mööduvad nii kiirelt, et ei jõua konkreetseid plaane paberile panna.

Kõige lihtsam moodus tekitada endale tervikpilt oma rahalisest seisust on luua eelarve. Kõige lihtsam on näiteks hoida alles kõik tšekid ja need kuu lõpus kokku arvestada või kasutada näiteks panga pakutavat rahapäeviku teenust, mis su kulutusi ise analüüsib. Alati on võimalik ka abi saada Excelist, kus saad kulud endale sobivatesse kategooriatesse jaotada.

Kui kõik ühe kuu kulutused on kirja pandud, siis ilmselt üllatud rohkem kui ühe kulurea üle. Sageli ei taju me hästi kuhu meie raha kaob ja must-valgelt seda paberil nähes torkab kohe pähe küsimus, et miks ma küll selle asja peale nii palju raha kulutasin? Säästmise eesmärk ongi vaadata oma kulud üle selle pilguga, et vähendada kulutusi asjade peale, mida sa ei naudi või mille eest sa maksad ebamõistlikult palju.

Eelarve võikski kulukategooriate kaupa üle vaadata ja hinnata kulutuste taset. Näiteks tasuks vaadata üle püsikulutused – äkki oleks võimalik läbi rääkida telefonipaketi maksumus, leida parem kindlustuspakett, läbi rääkida üüri hinnas või kasutada auto asemel rohkem ühistransporti. Järgmisena tuleks vaadata üle jooksvad kulutused – siin on kõige suuremad patustajad sageli mugavusostud – poekassas haaratud šokolaadid, uued riided kuigi kapp on asju täis ning emotsiooniostud. Mõtle, kas võiks mõne neist näiteks kõrvale jätta – nii on enamikel inimestel võimalik 50-100 eurot lihtsa vaevaga kõrvale panna.

Kindlusta tagalat

Omades nüüd pilti oma igapäevasest kulutustest on sul selgem arusaam, milline on sinu igakuine säästmisvõimekus. Esimene säästmiseesmärk peakski olema meelerahufondi loomine. Kõrvale peaks olema pandud minimaalselt 2-3 kuu kulutuste jagu raha, mille abil saab üle väiksematest igapäevastest muredest – näiteks katki läinud auto või töö lõpetanud külmkapi asendamine.

Säästmisel on mitmeid erinevaid rusikareegleid, aga igakuiselt säästetava raha hulk võiks olla vähemalt 10% sinu sissetulekust. Selleks, et oma finantsseisu parandada peaks see olema aga juba lausa 20%. Igakuiselt vähemalt osa rahast kõrvale pannes ostad endale meelerahu ja vabadust. Kui oled harjunud elama alla oma võimete, siis ei tule ootamatult ka majanduskriis või ajutine töökaotus.

Lisaks tuleb kriitilise pilguga vaadata üle ka oma laenukohutused. Kõik kõrge intressiga laenud tuleks koheselt esmajärjekorras ära maksta. Protsent on siin vaieldav, aga üle 7% intressimääraga laenud ja krediitkaardimaksed röövivad igakuiselt sinu rahakotist raha. Lisaks on sinu elus kohe palju vähem finantsstressi kui igakuiseid laenudega seotud kuumakseid enam pea kohal ei ripu.

Suurenda sissetulekuid

Raha säästmine on seda lihtsam, mida suurem on sinu sissetulek. Ehk kui sinu palk on pigem keskmine või madalapoolsem, siis ei ole võimalik väga palju oma elukvaliteeti ohverdamata märkimisväärselt raha säästa. Siis tulebki läheneda probleemile teise külje alt ja hakata suurendama oma sissetulekuid selle nimel, et saaks lisateenistuse oma rahalise puhvri suurendamisse suunata.

Esimene võimalus sissetulekuid suurendada on palgaläbirääkimisi pidada. Läbirääkimisteks tasub põhjalikult valmistuda, tegemist on omaette oskusega – sõnasta oma viimase aja suuremad projektid ja kirjelda oma igapäevaseid ülesandeid ja panust ettevõtte tõhusasse toimimisse. Kui läbirääkimised kohe ei õnnestu, siis lepi kokku uus vestluse aeg ja küsi otsekoheselt, et mida pead tegema oma palganumbri suurendamiseks.

Kui palgaläbirääkimised ei õnnestu, siis teine variant sissetulekuid suurendada on hakata tegema mingisugust lisatööd. Siinkohal on variante mitmeid – mängu lähevad kõik oskused, mida oskad piisavalt hästi, et selle eest raha küsida. On olemas näiteks juhutööde portaal Go Work a Bit, mitmed poed-restoranid otsivad õhtuti või nädalavahetustel lisatööjõudu. Samuti on võimalik leida erialalist lisatööd – näiteks nõusta mõnda väikeettevõtet, kellel pole võimalik endale sekretäri palgata. Paar lisaotsa igakuiselt võib tähendada juba sadu lisaeurosid kuus.

Loo investeerimisportfell

Niisama pangakontole raha kogumine pole tulevikuperspektiivis väga efektiivne. Selleks, et kogutud raha tõeliselt mõjukaks kasvab tuleb ta investeerida. Kõige tavalisemad võimalused väikeinvestoril oma investeerimisportfelli alustada on kuldne kolmik – kinnisvara, aktsiad ja ühisrahastus.

Igal investeerimismeetodil on oma plussid ja miinused, mille valdkonna õppimise käigus enda jaoks selgeks saad. Näiteks mõnele inimesele meeldib ise aktsiaid analüüsida, mõni panustab pigem passiivselt fondidesse. Mõni kinnisvarainvestor armastab objektidel remonti teha ja neid sisustada, mõnda huvitab ainult passiivne üüritulu ja võimalikult vähe varahaldust. Ühisrahastuse puhul kõidab mõndasid inimesi laenuäri, teisi hoopis kinnisvarasse panustamine.

Selleks, et investeerimisportfelli luua tuleb alustuseks õppida. Leia lähemast raamatupoest või raamatukogust investeerimisraamatute riiul ja vali sealt paar-kolm alustamise raamatut. Näiteks loe läbi Jaak Roosaare „Rikkaks Saamise Õpik“, mis kirjeldab Eesti elu-olu väga hästi, või tule Naisinvestorite Klubi koolitustele. Ning siis kui esimesed teadmised on kogutud ja rahaasjad korras, siis varbad vette ja investeerima!

Autor: Kristi Saare, Naisinverstorite Klubi eestvedaja

*Kristi Saare esineb 26.aprillil Sekretäride päeva konverentsil teemal "KAS SEKRETÄR VÕIB SAADA RIKKAKS?". Konverentsikava leiab siit.

Kristi Saare on oma päevatöökohas õpetaja ja õppejuht. Vabal ajal on ta aga igavene tudeng ja investeerimishuviline. Ta asutas MTÜ Naisinvestorite Klubi, mis tegeleb naiste julgustamisega investeerimismaailmas, kirjutab investeerimisblogi ühisrahastuses investeerimisest ning on Investeerimisraadio kaassaatejuht.

Kristi Saare esineb 26.aprillil Sekretäride päeva konverentsil teemal "Kas sekretär võib saada rikkaks?". Konverentsikava leiab portaalist www.sekretar.ee. Kristi Saare on oma päevatöökohas õpetaja ja õppejuht. Vabal ajal on ta aga igavene tudeng ja investeerimishuviline. Ta asutas MTÜ Naisinvestorite Klubi, mis tegeleb naiste julgustamisega investeerimismaailmas, kirjutab investeerimisblogi ühisrahastuses investeerimisest ning on Investeerimisraadio kaassaatejuht.
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700