Autor: Sekretär.ee • 15. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus Maa Kinnisvarabüroos võõrustatakse enamasti investoreid, kes tulevad Eestisse ühepäevastele külastustele, mille käigus tutvustakse neile potentsiaalseid investeerimisobjekte. „Seetõttu ei ole ma broneerinud majutust, vaid enamasti laevapileteid,“ rääkis võõrustamise kogemusest Uus Maa Kinnisvarabüroo personalijuht Mari Moora.  

„Lisaks oleme alati avatud kohtuma uudishimulikega erinevatest valdkondadest. Näiteks alles hiljuti võtsime Uus Maa Kinnisvarabüroo kontoris vastu grupi rahvusvahelisi tudengeid, kelle eriala oli organisatsioonikäitumine ning tutvustasime neile ettevõtte väärtuseid, alustalasid värbamisel ning kogu ettevõtte üldist mentaliteeti. Selle puhul oli oluline, et tudengid tunneksid ennast mugavalt ja justkui kodus,“ rääkis huvitavast projektist Moora.

Etikett aitab vältida vigasid

Väliskülaliste võõrustamisel on mitmeid etiketi- ja hea tava nõudeid. Heaks tavaks on külaliste soovidega arvestamine. „Sealjuures ametialaste kokkusaamiste puhul on ikka ja alati kõige olulisem, et tööalane eesmärk saaks täidetud. Tavakohaselt püütakse leida üksmeel, mistõttu on hea tava külalist eelnevalt teavitada kõigest sellest, mis teda ees ootab,“ selgitas Ingrid Ermann, teeninduskoolitustele ja ürituste korraldamisele spetsialiseerunud ettevõtte Plazer tegevjuht.

Moora hinnangul on väliskülaliste võõrustamisel suurimaks veaks vähene ettevalmistus. Korraldaja peab kõik täpselt planeerima ning varuma tagavaraplaanid ootamatuteks olukordadeks. „Meile on oluline, et külalised tunneksid ennast hästi, tervitame neid alati sooja vastuvõtuga ning leiame kõikidele nende küsimustele vastused,“ kirjeldas külaliste võõrustamist Moora.

Ermanni hinnangul tuleb väliskülaliste võõrustamisel olla vastutulelik, mõistev ja paindlik. „Kui mõnda soovi ei ole võimalik täita, siis tuleb sellest teada anda. Samuti tuleb teavitada muudatustest kõiki osapooli ja lubadusi tuleb täita täpselt,“ rõhutas Ermann.

Külastamise aitab meeldejäävaks muuta hea ettevalmistus. „Ärge häbenege küsida ja nõu pidada. Oscar Wilde on öelnud “Ma ei ole piisavalt noor, et teada kõike“. Külaliste vastuvõtmine on meeskonnatöö ning vajadusel võib kaasata abi ka väljastpoolt, kasutades selleks head konsultanti, kes kontrollib, kas kõik detailid on läbi mõeldud ja ega miski ei ole kogemata ununenud,“ soovitas Ermann.    

Mida pakkuda suupistelaual?

Uusmaa Kinnisvarabüroo personalijuhi Mari Moora sõnul on oluline, et suupistelaual pakutav toit oleks eestimaine. Kohvilaua ettevalmistamisel võiks arvestada väliskülaliste päritolu ja usulisi erisusi. „Suhteliselt ohutu on pakkuda kala ja mereanni baasil olevaid suupisteid ja erinevaid juustutooteid. Viimased sobivad ka siis, kui tegu on taimetoitlastega,“ jagas teadmisi Kaire Prede,  Carmen Cateringi müügijuht.

Sealjuures Ermann märkis, et ametikohtumiste kohvi- ja lõunapausid on ennekõike energia taastamiseks. „Külaline peab saama valida tema jaoks võimalikult harjumuspärase toidu ja millegi erilisega siin kindlasti ei üllatata,“ selgitas Ermann.

Milline võiks olla õhtusöögilaud?

Moora rõhutab, et toitlustamise juures on oluliseks pakutava toidu kvaliteet. „Lisaks on oluline, et toitlustusasutus oleks kergesti ligipääsetav ja mahutaks kõik külalised. Toitlustusasutustena sobivad nii vanalinna restoranid kui ka Telliskivi Loomelinnaku huvitavad kohvikud,“ julges Moora soovitada.

Prede soovitab õhtusöögi ettevalmistamisel kõigepealt panna paika õhtusöögi eesmärk ja seejärel teha kindlaks külaliste täpsemad erisoovid ning toidutalumatused. „Pidulikumal puhul soovitaksin pakkuda veidi külmi suupisteid ja näiteks eestipäraseid roogi. Suuremate ja kirjumatele seltskondadele on sobivaks valikuks buffet-stiilis toitlustamine, kust igaüks leiab endale sobiva roa,“ soovitas Prede. Ermann lisas, kui pidulike lõuna- või õhtusöökide menüüsse lisatakse midagi rahvuslikku, siis tuleb seda teha sellises vormistuses, mis külalisele liialt üllatav või harjumatu ei tundu.

Milliseid kodumaised roogasid pakkuda?

„Põnevusega katsetada on riskantne, seetõttu ei soovita esimese hooga serveerida sülti ja verivorsti. Need on väliskülalistes alati kõhedust tekitanud,“ märkis Prede. Sealjuures kindlasti tasuks pakkuda musta leiba, karaskit ja värsket soolasiiga. Samuti tekitab elevust kama, eriti, kui see on tehtud maitsestamata jogurti ja meega.  „Viimastel aastatel on lettidele jõudnud ka suur valik erinevaid käsitööõllesid ja -siidreid, mida on väliskülalistele põnev pakkuda,“ mainis Prede.

Mida kinkida väliskülalisele?

Meene, mida kingitakse peab jutustama kinkijale loo, mis sümboliseerib nii Eestit kui ettevõtet. Ermann märkis, et kingituse tegemisel peab arvestama nii kingituse kaaluga kui ka võimalike piiriületuse nõuetega. „Klientidega koostöös jõuame tihtipeale tõdemuseni, et kingitus võiks olla neutraalne, sest üldjuhul väliskülalist ei tunta põhjalikult,“ selgitasid Kairi Välling ja Raido Seppam ROI OÜst.

Kõige traditsioonilisemad ja populaarsemad kingitused on erinevad puidust meened, käsitöökommid, kootud sallid ja kindad, mesi ja Eesti veinid. Samuti kingitakse tihti innovaatilisi Eesti tooteid, näiteks Click&Grow lillepotte ja ID+ kaardilugejat. „Konkreetselt väliskülalistele on vast üllatavaimaks kingituseks olnud söödav sammal šokolaadi kattega,“ meenutasid Seppam ja Välling.

Kingituse üleandmisel on oluliseks osaks kena pakend. On tähtis, et kingitus annaks edasi kinkija emotsiooni. „See on tihtipeale palju personaalsem kui pelgalt logo. Emotsiooni loomiseks sobib näiteks sobiliku vanasõna või soovi kandmine kingitusele,“ jagasid nippe Seppam ja Välling.

Vaatamisväärsustega tutvuma!

Vaatamisväärsuste valikul aitab kaasa oma külaliste huvide tundmine. „Kindlasti vaatavad külalised huviga vanalinna, aga olen täiesti veendunud, et Eesti kaunis loodus on midagi sellist, mis olenevalt aastaajast võiks kuuluda vaatamist väärivate paikade nimekirja,“ on Ermann kindel. Ka Moora hinnangul on vanalinn huvipakkuv ja samuti ka Teletorn.

Tallinna vanalinn

UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv ainulaadne vanalinn, mida peetakse Euroopas üheks paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseks linnaks.Tallinna teletorn

Ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis peidab endas hulga atraktsioone. Võimalik on nautida õhtusööki restoranis 22. korrusel ning kõndida 175 meetri kõrgusel vaateplatvormi serval.Lennusadam

Tegemist on meremuuseumiga, mis asub vanas lennukiangaaris. Põhiliseks atraktsiooniks on 1936. aastast pärit allveelaev Lembitu, mille ostis Eesti riik Suurbritannialt.Viru raba

Lahemaa rahvuspargis asuv raba, mis ei pruugi olla pindalalt väga suur, kuid hõlmab endas kõiki rabale omaseid omadusi. Vaateplatvormidelt on võimalik imetleda suuri laukaid ning sookurgi.Sagadi mõis

18. sajandist pärinev mõisakompleks, mida peetakse haruldaseks tema terviklikkuse pärast. Tänapäeval asub seal metsamuuseum, looduskool, hotell ja restoran.Taevaskoja

Ahja jõe kõrval asuvad liivapaljandid, mida peetakse Eesti üheks ilusaimaks looduslikuks vaatamisväärsuseks.

Autor: Maarja Lega