26. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks nad nii püsimatud on?

Järgmise poole aasta jooksul vahetaks võimalusel töökohta 13% millenniumlastest ja viie aasta pärast loodab 66% neist olla edasi liikunud uuele tööle. Vaid 16% millenniumlastest näeb end praeguse tööandja juures ka aastakümne pärast, selgub Deloitte’i tehtud uuringust, milles osales 7700 millenniumlast 29 eri riigist.

Keskmiselt vahetavad millenniumlased töökohti iga ühe kuni kolme aasta tagant ja 21% millenniumlastest on vahetanud töökohta viimase aasta jooksul. Seda on rohkem kui kolm korda enam nende eelkäijatest, selgub Gallupi uuringust. Erinevused on põhjustes, miks nad seda teevad. Mashable on kirja pannud peamised neist.

Laenudega kaasnevad kohustused. Õppelaenude kasvav trend ja 2008. aasta majanduslangus on pannud paraja põntsu millenniumipõlvkonna rahakotile. 2014. aastal oli Ühendriikides kolledži lõpetanute keskmine õppelaenu võlg 33 000 dollarit tudengi kohta ja see number on endiselt tõusuteel.

Eestis võtab õppelaenu ligi 10% õppelaenuõiguslikest õppuritest. 2015. aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi kolm miljonit eurot, kirjutab ERR, seega võib sage töökoha vahetamise põhjus peituda püüdluses parema sissetuleku ja selle kaudu ka rahalise stabiilsuse ja turvatunde järele

Praktikate populaarsuse kasv. 2014. aastal osales õpingute kõrvalt praktikal 60% Ühendriikide tudengitest. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on Eestis viimasel kolmel aastal töökohapõhises õppes osalenud keskmiselt 556 õppurit aastas. Töötukassa 2012. aasta tööpraktika mõjuanalüüs näitab, et Eestis kestavad tööpraktikad keskmiselt 60-90 päeva, mis mõjutab samuti üldist töökohal püsimise statistikat. 

Rahulolematus organisatsiooni juhtimisega. Võrreldes eelkäijatega on millenniumlastele tähtsam nende töö mõõdetav väärtus, otsene kasu ühiskonnale ning suhted kolleegide ja juhiga. Millenniumlaste seas on oluliseks töökoha vahetamise ajendiks töö huvitavus ning tööprotsesside korraldus (sh juhtimine), selgub 2016. aasta mais Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja partnerite korraldatud Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust. Kui juhi vaated ei ühti millenniumlase omadega, või tuleb päevast päeva rinda pista igavate ja rutiinsete tööülesannetega, on töökohavahetus kiire tulema.

Muutunud väärtused. Erinevalt eelkäijatest ei pea millenniumlased oluliseks asjade omamist ja enese sidumist. Aina enam millenniumlasi on otsustanud vanematekodus elamise kasuks ja oluliselt on vähenenud ka abielude arv. Väiksem vastutus võimaldab neil olla oma eelkäijatest paindlikumad ja vahetada töökohti spontaanselt.

Kuidas tööandjana sellest kõigest kasu lõigata?

Kuigi millenniumlaste kõrged nõudmised ja püsimatus on paljude tööandjate silmis nende negatiivseimateks omadusteks, teevad nende laialdased teadmised, hea kohanemis- ja õppimisvõime ning paindlikkus neist tööjõuturul atraktiivsed kandidaadid. Kui praegune tööandja ei rakenda millenniumlaste potentsiaali 100%, on järjekord neist, kes seda teeksid.

Selle asemel et istuda, käed rüpes, veendumuses, et koostöö millenniumlastega on hukule määratud, saavad tööandjad oma mõtlemist muutes ise palju ära teha. Siin on mõni punkt, millest alustada:

Alusta mentorlusega.-  Mentorlust võib näha kui kahesuunalist teed, mille üks eesmärk on anda millenniumlastele vajalikud kogemused ja oskused juhipositsioonide hõivamiseks tulevikus. Teisalt on mentorluse käigus võimalik millenniumlastega koos töötamise kohta õppida ka teiste generatsioonide esindajatel ja parandada sel moel tööprotsesside korraldust ning üldist läbisaamist töökohal. 61% millenniumlastest hindab mentorluse korras saadavat abi ja nõu positiivseks mõjuks oma tööle. Mentorlus pikendab ka tööstaaži – 68% mentoriga töötajatest plaanib jääda oma praegusele töökohale kauem kui viieks aastaks. Mentori puudumisel plaanib seda teha vaid 32% töötajatest. 

Loo ideaalne töökeskkond.-  Kui jätta võrdlusmomendist välja palk ja teised rahalised hüved, siis valiksid millenniumlased töökoha, kus on tasakaalus töö- ja eraelu, head arenguvõimalused ja paindlik tööaeg. Millenniumlased, kes peavad oma tööd oma kutsumuseks, on rahulolevamad oma sissetulekuga (58%) võrreldes nendega, kes ei pea oma praegust tööd oma kutsumuseks (34%), selgub Palgainfo agentuuri, Brandemi ja partnerite tehtud Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust. Ettevõtted, kes suudavad pakkuda töötingimusi, mille juures palk ei ole peamiseks motivaatoriks, eristuvad konkurentidest, hoiavad kokku värbamiskuludelt ja saavad värvata parimaid talente. 

Ole paindlik. - Vaid 43% millenniumlastest saab täna kasutada paindliku tööaja hüvesid. Seda on rohkem kui poole vähem neist, kes seda sooviksid. Uuringu tulemused on näidanud, et paindlik tööaeg kasvatab töötajate rahulolu ja produktiivsust kuni 76%.

Siin on väike spikker millenniumlaste nägemusest ideaalist ja tegelikkusest:

Soodusta arengut.-  65% millenniumlastest peab töökoha valikul olulisimaks personaalseid arenguvõimalusi, kirjutab Mashable, ning vaid 28% tunneb, et nende potentsiaal on praegusel töökohal täielikult rakendatud, selgub Deloitte’i uuringust. Et organisatsioonis oleks koht ambitsioonikusel, peavad tööandjad soodustama töötajate mobiilsust organisatsioonis sees. Üks võimalus selleks on lasta töötajatel proovida erinevaid rolle ja turnida karjääriredelil, ilma et see tähendaks tööandja vahetamist. 

Ole aus.-  Tööandja koduleht ja sotsiaalmeediakanalid võimaldavad kandidaatidel ligi pääseda suurele hulgale informatsioonile, mis tekitab neis teatavad ootused tööandjale. Uuringud näitavad, et millenniumlased on eriti tundlikud eksitamise suhtes ja vaid 29% neist on oma praeguse tööga emotsionaalselt seotud. 60% on pakkumistele avatud ja lahkuvad suure tõenäosusega organisatsioonist, kui tunnevad, et neile lubatu ei vasta tegelikkusele. Tugeva tööandja maine ja töötajate hoidmise seisukohast on seega oluline varustada kandidaate piisava hulga informatsiooniga, veendudes seejuures, et väljapakutav vastaks ka tegelikkusele.

Hoia töö- ja puhkeaeg lahus.-  Ajal, mil oleme pidevalt võrgus, on lihtne hägustada piire töö- ja puhkeaja vahel ning enne kui arugi saame, on hetkekski võimatu pidevast töörattast väljuda. 56% millenniumlastest on öelnud, et nende töökoormus vähendab oluliselt produktiivsust ja sunnib tööturul ringi vaatama, kirjutab Mashable. Siin saab tööandjana ise palju ära teha, võimaldades töötajatele täiendavat vaba aega, tuues töökeskkonda vahendeid, mis võimaldavad teha pause tööülesannete vahel, mõeldes läbi tööülesannete jaotuse ja värvates vajadusel juurde lisatööjõudu.

Allikas: Brandemi blogi