Autor: Sekretär.ee • 23. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas sekretärid peaksid muretsema, et robotid võtavad nende töö üle?

Töökohtade kontekstis ei ole “robot” kindlasti metallist jäsemetega masin, vaid lihtsalt mõnes aruvtis või telefonis töötav programm, kes tegutseb meie antud juhiste järgi.
Foto: Shutterstock
Jutud robotite ja inimeste võitlusest töökohtade pärast kipuvad üha sagedasemaks muutuma. Esialgu kirjutasid neid tehnoloogiainimesed, kes ennustasid, et masinad on varsti nii targad, et suudavad meie tööd teha. Tasapisi hakkasid sama trummi taguma majanduseksperdid, kelle sõnul on masinad lihtsalt odavamad ja osavamad, ning nüüd võib seda kuulda juba poliitikuteltki. Aga kuidas see siis välja näeb, näiteks sellise ameti nagu sekretär või juhiabi puhul?

Selgitusi jagab tehnoloogiaportaali geenius.ee toimetaja Hans Lõugas.

Esiteks on tähtis terminitest aru saada. Me võime sõna “robot” kuuldes mõelda vilkuvate tulukeste ja metallist jäsemetega masinale, mis tehases autosid kokku paneb. Sellisel juhul tundub üsna naeruväärne, et see edukalt näiteks kontoriinimese töö ära teeks.

Tegelikult ei tohiks füüsiliste masinatega oma mõtlemist piirata ja “robotina” tasub võtta ka lihtsalt mõnes arvutis või isegi telefonis töötavat programmi.

Töökohtade kontekstis on “robot” lihtsalt inimesest sõltumatu masin, kes oskab edukalt meie antud juhiste järgi mõne ülesande ära teha. Ja teine oluline sõna, mida sellega seoses teada, on “intellekt”. Kui masin oskab mõne ülesande puhul juba ka ilma inimese juhisteta tegutseda ja õige tulemuseni jõuda, on tegu tehisintellektiga.

Sellised robot-sekretärid on tegelikult juba väga levinud ja tegutsevad ka paljude Eesti juhtide või muude töötajate telefonides. Apple on sellele pannud nimeks Siri ja tutvustab teda inglise keeles varjamatult kui telefoniomaniku “isiklik assistent”. Sama teeb Google, kelle abiline on Google Now. Samsung plaanib tänavu kevadel välja telefoni, kus on uue põlvkonna eriti tark assistent.

Robot-assistendid tuleb infoga ise varustada

Tõsi on, et need telefonides elavad assistendid oskavad tõesti mõne asjaga abistada, mida juht võiks sekretärilt küsida: mis mu päevakavas järgmiseks tuleb; sõidan Poola - palju see zloti kurss praegu on; palun otsi mu äripartneri number jne.

Nad oskavad otsida telefonidesse või hoopis kuhugi veebiteenusesse nagu e-postkasti või kalendrisse jäetud infot ja seda siis sobival kujul meile esitleda. See tähendab, et selliste digitaalsete assistentide mängumaa on üldjuhul kõik see, mida me telefoni ja arvutisse sisestanud oleme. Ehk enne meile kasulikuks olemist peame me need assistendid ise infoga varustama.

Kas kõlab usutavalt, et need abilised võtaks inimeste töö üle?

Ilmselt mitte. Telefonides olevad abilised toimetavad tihti kõnepõhiselt: inimene lausub telefonile “mis ilm praegu väljas on?”, telefon otsib õige ilmateate ja ütleb selle inimkõnes vastu. Just see kõnetuvastus on Apple’i, Google’i ja teiste selliste robot-assistentide põhiline müügiargument. See tähendab, et iga asja jaoks ei peaks me telefoni kätte võtma ja näppudega õiget vastust välja otsima. Ideel võib-olla jumet, aga esiteks ei kipu see kuidagi päris sekretäride tööpõllule, teiseks ei oska need telefonid veel sõnakestki meie emakeelt.

Mõned IT-ettevõtjad tahavad haugata aga suurema ampsu ja on digitaalse sekretäri pisut tõsisemalt ette võtnud. Eelmisel aastal läks kitsamas katsetajate ringis tööle Scarlet, mis on korraga arvutiprogramm, teenus ja midagi veel. Scarlet elab eelnevate näidetega sarnaselt nutitelefonis, kuid on veidi “laiema silmaringiga” ja aktiivsem.

Scarleti loojad, kelle seas on muide ka üks Eesti ettevõtja, ei tahtnud teha lihtsalt küsimustele vastajat, vaid sellist abilist, kes tuleb ise tähtsa infoga sinu juurde. See tähendab, et robot-sekretäri tehisintellekt on juba nii tark, et hakkab “märkama” näiteks saabunud e-kirjadesse pandud kuupäevi või kellaaegu, mis on tähtajad. Päeva alguseks koostab Scarlet hommikuse briifingu, kus laob ette kõik olulise tolleks päevaks. Ent päris omapäi targalt tegutseda ja inimesele abiks olla ei suutnud ka Scarlet ja praeguseks ongi firma selle digitaalse assistendi kinni pannud.

Tehis-sekretär lepib kokku kohtumise

Arvutile tehismõistuse tegemise juures öeldakse, et inimese seisukohalt üleüldise, laia intelligentsi loomine on väga raske, aga konkreetsete selgete ülesannete õpetamine on arvutile palju lihtsam. Ilmselt selle tagamõttega ehitaski firma X.ai oma tehis-sekretäri. Abiline, kelle nimi on vastavalt kasutaja soovile Amy või Andrew, tegeleb konkreetselt päevakava ja kohtumiste kokkuleppimisega. Protsess käib nii: inimene peab näiteks kolleegi, äripartneri või tuttavaga e-kirjavahetust ning lisab kirja koopiareale ka Amy meiliaadressi. Kui Amy näeb, et juttu on kohtumise kokkuleppimisest, asub tehis-sekretär täiesti iseseisvalt teise inimesega kirjavahetust pidama.

Amy pakub välja mõne sobiva aja ja koha, sest ta on kursis oma "ülemuse" päevakava ja selle vabade tundidega, samuti talle mugavaimate kohtumispaikadega. Amy peab kirjavahetuse ping-pongi ja pakub kohtumiseks aegu teise inimesega nii kaua, kuni saab kalendrisse kindla plaani märkida. Mõned juhid, kes Amy teenuseid kasutanud on, väidavad, et see on neil säästnud töönädalas lausa tunde.

Nii nuputavad tehnoloogiafirmad suure õhinaga, kuidas teha automaatseks selliseid töid, mille sisu on peaasjalikult info jagamine või salvestamine. Seni, kuni aga üks sekretär või juhiabi on oma töökohal palju kasulikum kui lihtsalt kõndiv märkmik, võib veel robotite pealetungi suhtes muretu olla.

Autor: Hans Lõugas, tehnoloogiaportaali geenius.ee toimetaja

Loe lisaks:

10 kasulikku äppi, mida iga sekretär teadma peaks

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700