Autor: Heli Lehtsaar-Karma • 29. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulturist ja ärimees Ott Kiivikas usub, et negatiivsetes asjades positiivse külje nägemine on elus üks olulisemaid oskusi. Tal on see kunst igatahes suurepäraselt käpas, kuidas muidu seletada tema järjekindlust ja motivatsiooni aastaid trenni teha ja võistlustel käia, hoolimata sellest, et pjedestaali kõrgeimale astmele jõudmist tuli väga pikalt oodata.

Mulgimaalt pärit Ott on regulaarseid jõusaalitreeninguid teinud 15. eluaastast peale. „Minu ettekujutus mehest oli selline, et mehel peavad olema lihased,” põhjndab ta oma huvi Äripäeva ajakirja Gentleman mainumbris. Nii saigi temast Viljandi raskejõustikuklubi Power liige. „Hääldasime seda pover, mitte pauer, sest ega me toona inglise keelest midagi teadnud,” meenutab Ott muiates. Võhiklikkus inglise keeles ei seganud aga poveri-mehi võistlustel käimast. Oma esimesele jõuproovile saadeti 1993. aastal ka 15-aastane Ott.

„Ma polnud kunagi varem ühelgi kulturismivõistlusel käinud, välja arvatud üks videokassetilt mustvalgelt nähtud võistlus, kust nägin, mida seal üldse tegema peab,” mäletab ta. Liiga hästi tema debüüt just ei läinud: viie võistleja seas saavutas Ott neljanda koha. Ajas edasi rutates võib öelda, et tippsportlasest Oti tippaasta jõudis kätte alles mullu, mil ta tuli esimest korda Euroopa meistriks.

Enesekindlus hakkas lumepallina kasvama

Hoolimata sellest, et edu laskis end oodata, Ott käega ei löönud. Küllap mängis siin rolli ka tema iseloom: pühendumine ja asjade väga korralikult tegemise soov on talle omased olnud lapsest peale. „Keskpärane tulemus mind ei rahulda. Isegi kui tuba koristan, teen väga korralikult,” rõhutab Ott.

Ka suur ports enesekindlust on Otile omane, kuid see pole alati nii olnud. „Algul on küllap kõigil enesekindlus väike, nii ka minul. Kuid unistasin suurelt. Oma esimesse treeningpäevikusse kirjutasin 1993. aastal ühe eesmärgina: Mister Universe 2003. Ja ma võistlesin sel võistlusel! Nii et unistused on mul olnud kogu aeg silme ees ja seega sain aru, et pean nende ellu viimiseks aina tegutsema – treenima, võistlustel osalema. Kusjuures ega mul kohe võidud ei tulnud, ma olin ikka tükk aega tagumise otsa vend,” nendib Ott, kes lisaks tippsportlase karjäärile on aastaid ka treeneriametit pidanud. 

Küsimusele, kas pidev viimaste hulka jäämine motivatsiooni ei tapnud, vastab Ott kindalt ei. Ta toob näite, miks kohe pjedestaali kõrgeimatele astmetele jõudmine ei pruugi hea olla. „Kui oleme viinud talendikad noored võistlustele, kus nad on kohe võitnud, siis ütlen ausalt: see on hullem variant kui see, kus alguses kaotad ja alles siis hakkab tasapisi paremini minema. Sa hindad võitu hoopis teistmoodi! Kus need, kes kohe võidu saanud, kolme-nelja aasta pärast on?” küsib ta ja vastab ise: tippspordis neid enam pole, sest nende motivatsioon jätkata on madalam. 

Vastupidavamad on kindlasti need, kellele kohe pole võidujoovastust kogeda antud. Ott ise on siinkohal hea näide: nagu öeldud, sai tema kuldmedali kaela alles mullu, oma 16. Euroopa meistrivõistlustel. „See on nagu ootamatult sülle kukkunud pärandusega: sa ei oskagi sellega midagi mõistlikku peale hakata. Aga kui oled pidanud algusest peale tööd rabama ja saavutad siis tulemuse, oskad seda hoopis teistmoodi hinnata ja tulemus on püsiv,” leiab ta. Ka enesekindlus hakkab ajaga kasvama: Ott leiab, et kui võtad midagi ette ja see õnnestub, siis toidab õnnestumine enesekindlust – nagu lumepall hakkaks veerema.

Raudse distsipliinita ei saa

„Kuna sport nõuab tugevat režiimi ja kasvatab distsipliini, siis saab selle kaasa võtta ka teise valdkonda, näiteks ärisse,” leiab Ott. Palun väga, hea näide distsipliinist on kas või Oti ööpäevane režiim. Ta tõuseb iga päev enam-vähem kindlal ajal, hommikul poole kaheksa paiku, olles maganud 7–8 tundi. „See on hädavajalik, et jõuaksin kõik asjad päeval ära teha, vastasel juhul ei suudaks ma nii mitmel rindel tegutseda. Paljude inimeste viga ongi selles, et neil puudub päevarežiim,” kinnitab Ott. 

„Nii et kuigi ma olen iseenda tööandja ja võiksin endale öelda, et täna magan poole päevani, siis ma ei tee seda – mul on ju kindlad kohustused! Vabadus ei tähenda laisklemist ja mitte midagi tegemist. Vabadus tähendab oma aja veel paremini planeerimist ja selle tulemusena veel rohkemate asjade ärategemist,” rõhutab Ott. 

Tema hinnangul pole ettevõtja olla lihtne, kuid spordis on emotsionaalsel tasandil veel raskem. „Olnud 18 aastat ettevõtja, võin öelda, et planeerima peab nii spordis kui ka äris, kuigi kuklatunne on samuti oluline. Äris ehk olulisemgi,” leiab Ott ja tal on kohe varnast võtta näide spordist. „Olen 24 aastat päevikut pidanud. Valdavalt on seal kirjas treeningute detailid, aga ka elulised juhtumised, sh võistlused. Kuid ma ei kopeeri võistlusteks ette valmistades ühtegi eelmist võistlust üks-ühele, kuigi päeviku andmed võimaldaksid seda teha. Ükskõik kui edukas mingi asi ka kunagi oli, tulevikus tuleb ikka midagi teistmoodi teha. Nii et praegu opereerin suuresti oma sisetunde pealt. Õpi kuulama oma keha ja mõtteid!” soovitab Ott ka teistele ning rõhutab, et kindlasti tuleb ette sedagi, et keegi su sisetunde põhjal tehtud otsused maha laidab, kuid sellest ei tuleks end oma tegudes mõjutada lasta. 

Lisaks on tema meelest oluline konkreetsete eesmärkide seadmine nii spordis kui ka elus. Ta toob näite 1993-1994. aastail nähtud ajakirjaartiklist, kus Soome tippkulturistil Eino Akkilal oli terve tuba karikaid täis. „Mõtlesin, et tahan ka kunagi sellist tuba, mis on karikaid täis. Ma unistasin sellest ja selline tuba on mul täna olemas,” selgitab Ott oma kogemuse najal, et eesmärgid peavad olema konkreetselt sõnastatud ja visualiseeritud. „Võiks olla rikas või võiks minna hästi on eesmärgina liiga ebamäärased,” rõhutab ta. 

Ott Kiivikas räägib usaldusest iseenda vastu tänavusel juhiabide praktilisel sügiskonverentsil „Muutumise kunst”.

Konverents toimub 5. oktoobril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega ning registreeri end soodushinnaga!

Vaata eelmise aasta sügiskonverentsi meeleolukaid pilte SIIT!