Autor: Pille Ivask • 4. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

8 nutikat aja planeerimise viisi

Foto: pixabay.com
Aja planeerimine võib olla üsna keerukas, kui ülesandeid on kogunenud liiga palju või on harjumus asju viimasele minutile jätta.

Sellistel puhkudel on mõistlik teada nippe, mis aitavad aega targemini planeerida ning kohustusi kiiremini ja efektiivsemalt täita.

Sea eesmärgid targalt. Kui kasutad iga päev tegemist vajavate asjade nimekirja ehk to-do list'i, siis mõtle, mil viisil sa oma päeva eesmärgid sead. Kas su seatud eesmärgid on liiga üldised või pigem konkreetsed? Eelistatud on viimane variant: suurema projekti korral „lammuta” see osadeks ja märgi oma to-do list'i iga päeva juurde kindlad tegevused, mida sa projekti jaoks tegema pead. Olgu selleks näiteks mõne tabeli või ülevaate koostamine, kliendikohtumine, arutelu vms. Nii tekib sul motivatsioon neid eesmärke täita, kuna need ei tundu sulle ületamatud ja keerukad.

Alusta raskemast. Tööpäeva alguses alusta just raskematest ülesannetest, kuna hommikul on sul rohkem energiat ja puhanum pea, et nendega kiiremini ja paremini hakkama saada. Päeva lõppu jäta ülesanded, mis ei nõua sinult väga palju pingutust.  

Vaata e-kirju kindlatel aegadel. Kolmas nipp oma aega planeerides on külastada e-postkasti kindlatel kellaaegadel. Vahepeal lülita aga postkasti teavitused kogunisti välja, nii ei vii sulle saadetud e-kirjad su tähelepanu eemale ja sa suudad suurema tõenäosusega oma tegevusele rohkem keskenduda.

Tunnista halbu harjumusi. Töö ajal sotsiaalmeedia külastamine pole küll väga suur patt, ent võib panna põntsu su töörütmile. Püüa sotsiaalmeediat töö ajal vähe külastada või tee seda kindlatel kellaaegadel. Sama soovitus kehtib ka neile, kes kipuvad vaatama näiteks YouTube’i videoid või suisa Netflixi.

Tee pause. Uuringud on tõestanud, et inimene suudab olla tööl efektiivne, kui ta teeb sageli pause. Üsna levinud soovitus on paus teha iga 52 minuti järel. Puhka silmi ja pead ning seejärel naase töö juurde.

Tee järgmise päeva to-do list eelneva päeva õhtul. Neile, kes armastavad to-do list'e, on soovitatav panna tegemist vajavate ülesannete nimekiri kokku kas eelmise päeva õhtul või tööpäeva lõpus. Nii tead, mis sul tegemata jäi või mida peaksid ilmtingimata homme tegema. Samuti säästad sa uue tööpäeva alguses aega, sest saad kohe asja kallale asuda.

Premeeri end. Kui tunned, et oled päeva jooksul tubli olnud ja oma eesmärke usinalt täitnud, pole patt end premeerida. Tee midagi, mis sulle meeldib: spordi, käi kinos, loe head raamatut, sirvi ajalehte või kuula mõnd TED-talki.

Vaata nädalale tagasi. Hea viis oma aja planeerimisest õppida, on vaadata möödunud töönädalale tagasi ning analüüsida, missugused eesmärgid said täidetud ja mis jäid tegemata. Mõtle, mis suhtes olid oma aega planeerides tubli. Millest jäi vajaka? Mida võiksid uuel nädalal teisiti teha? Üks võimalik viis on panna ka iga päeva kohta kirja, mida ja kui kaua sa tegid. Näiteks märgi ära, kui palju aega sul kulus päevas keskmiselt lõunatamise ja/või kolleegidega jutu ajamise peale, samas märgi ka ära, mitu tundi päevas sa usinalt oma tööga tegelesid. Seesugune aja planeerimise viis võimaldab sul mustvalgel näha, kui kaua sa millegagi tegeled, ja viib su potentsiaalselt järelduseni, et tulevikus võid sa oma aega hoopis targemini kasutada.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700