Autor: Virtuaalkliinik.ee • 30. mai 2019

Tervisemurega alusta perearstist

„Eesti inimesed on eriarsti usku ega pöördu oma tervisemurega esmalt perearsti poole, kes tegelikult koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi,“ tõdeb haigekassa tervishoiu valdkonna juht Maivi Parv. Tema hinnangul on see üks oluline põhjus, miks eriarstiabi ravijärjekorrad on nii pikad. Seda kinnitab Parve sõnul ka asjaolu, et 2018. aastal tehti näiteks kõrgvererõhktõve korral eriarstide juurde 40 513 visiiti, mis oleks olnud välditavad, sest tervisemure saanuks lahendada perearst.

2018. aastal Meditsiiniuudiste lugejate poolt meditsiinimõjutajaks valitud perearst Karmen Jolleri sõnul on oluline oma perearsti usaldada. „Perearstid ja pereõed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head arstiabi ning hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst,“ kinnitab Joller. Tema sõnul on perearstidel praegu mitmekülgsed võimalused tervisemurede lahendamiseks. Ühe näitena toob ta e-konsultatsiooni teenuse, mis võimaldab perearstil eriarstiga kiiresti konsulteerida patsiendi tervisemure asjus, ilma et inimene peaks ise eriarsti poole pöörduma.

Tõsise probleemiga saab arstile kiiremini

„Iga inimene loodab oma tervisehädale leida võimalikult kiire lahenduse, kuid tegelikult ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem tagada, et kõik inimesed pääseksid arstile nüüd ja kohe,“ tõdeb Parv.

Arstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda sõltuvalt nende terviseprobleemi tõsidusest. Doktor Joller kinnitab, et raskes seisundis inimene peab pereõe või perearsti vastuvõtule saama samal päeval. „Kui inimesel on kiiremat sekkumist vajav tervisemure, siis otsivad perearst ja eriarst koostöös viisi, kuidas kiiremini abi tagada. Teised, kelle haigus ei ole nii ajakriitiline, saavad arstiabi sellise aja jooksul, mil nende tervislik seisund oluliselt ei halvene,“ ütleb ka Parv.

Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus.

Arstiabi kättesaadavuse olukord Eestis

Eestis ei ole ravijärjekorrad pikemad kui mujal. „Ravijärjekordade puudumine on Euroopas pigem erand kui reegel,“ tõdeb Parv. Ta toob välja, et võrreldes Eestiga ei ole ravijärjekorrad sugugi lühemad näiteks Hollandis või naaberriigis Rootsis, kus 90 päeva ravijärjekorras oodanud inimeste arv on viimase paari aastaga suisa kahekordistunud.

Haigekassa ja Kantar Emori 2018. aasta uuringust selgus, et 58% Eesti elanikest on meie tervishoiusüsteemiga rahul ja rohkem kui pooled (52%) inimesed peavad arstiabi kättesaadavust heaks. „Eestis läheb SKPst tervishoidu umbes 6%, paljudes teistes Euroopa riikides on see 9–12%. Selle raha eest pakutakse Eestis väga heal tasemel tervishoiuteenuseid,“ on Parv veendunud.

Eestis on 632 000 tööl käivat inimest, aga poole rohkem on ravikindlustatud inimesi, kellele haigekassa maksumaksja raha eest peab arstiabi tagama. „Eestis on tervishoiu rahastus tagasihoidlik ja nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame teatud raviteenuste saamisel arvestama ravijärjekordadega. Kasvavad nii tervishoiu võimalused kui ka inimeste ootused,“ selgitab Parv.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul ei saa eitada, et praegu on nõudlus enamikus tervishoiu valdkondades suurem kui teenuste pakkumise võime. „Teatud arstide juurde on ravijärjekorrad pikemad ja n-ö heade või spetsiifiliste oskustega arstide juurde vastuvõtuaja saamine on inimeste jaoks suur väljakutse. Tegelikult on olulisem küsimus, kas kõik need patsiendid, kes visiidiaja saavad, seda kõige enam vajavad,“ tõdeb Sule, viidates, et inimene peab saama õiget teenust õigel ajal ja õiges kohas.

Endise terviseministri Riina Sikkuti sõnul aitaks ravijärjekordi lühendada seegi, kui inimene saab oma mure võimalikult väikese visiitide arvuga lahendatud. „Tervishoiusüsteem peab inimese tervisemurele lahenduse andma seal, kus see on otstarbekas. Patsient jõuab oma murega õige arsti juurde ning tema raviteekond on sujuv“.

2017. aastal tehtud ravikindlustuse analüüsist selgus, et kallid ravijuhud võtavad suurema osa ravirahast. Maivi Parve sõnul on ligi 70% eriarstiabi rahast suunatud 10% inimeste raviks, kes põevad raskemaid haiguseid. „Nende 10% inimeste kaasaegne ravi on väga kallis,“ lisab ta. Analüüsist selgub, et eriarstiabis kulub 50% inimeste ravile ainult 5% ravirahast, sest nende inimeste ravi on soodsam, aga peamiselt ootavad just nemad ravijärjekordades.