Autor: Sekretär.ee • 3. juuni 2019

Kõige rohkem teavad inimesed üldmäärusest Rootsis, kus 90% inimestest on sellest teadlikud või kuulnud. Kõige vähem on informeeritud prantslased, kus teadlikkus on vaid 44%. Eestlaste teadlikkus õigusaktist on Euroopa keskmisest 9% võrra madalam- 58%.

Kui analüüsida andmekaitsealast teadlikkust Eesti organisatsioonide tasandil, siis suurematel organisatsioonidel, seda nii avalik- kui eraõiguslikus sektoris, on teadmised mõnevõrra paremad. Kuid see ei tähenda, et need on alati rakendatud praktikasse.

Andmekaitse Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu viitab, et probleeme on näiteks andmetöötluse läbipaistvuse nõuete täitmisel. Üks olulisem nõue on andmekaitsetingimused. Inspektsioon on mitmetes menetlustes märganud puudujääke andmekaitsetingimuste selguse, arusaadavuse ja ka kättesaadavaks tegemisel.

Kui inimene ei saa aru või ei saa kätte andmekaitsetingimusi, pole andmetöötleja tegevus tema jaoks läbipaistev. Läbipaistmatus isikuandmete töötlemisel on aga üks enam privaatsusriske kaasatoov rikkumine.

Euroopa Andmekaitsenõukogu aasta kokkuvõttega saab lähemalt tutvuda SIIN.