Sekretär.ee  • 18 september 2019

Koolitaja Kristjan Otsmann: aega tuleb hinnata kõrgemalt kui midagi muud

Kristjan Otsmann on koolitaja ja arengutoetaja, kes esineb 9. oktoobril toimuval Juhiabide Sügiskonverentsil ettekandega ‘’OSKA praktilise ajajuhtimise parimaid võtteid’’. Sekretär.ee viis Kristjaniga läbi intervjuu saamaks teada, mida ajajuhtimine endast üldse kujutab ja mis on sellega seonduvalt suurimad probleemid.

Foto: Fotograaf: Veiko Tõkman

Mis see ajajuhtimine üldse on ja kuidas seda defineeriksid?

Lugu on selline, et me küll kasutame terminit ‘’ajajuhtimine’’, aga tegelikult ei ole sellist asja olemas. Inimene ei saa aega juhtida, küll-aga saame juhtida ennast ja seeläbi aega pisut korrastada ja sellega oskuslikumalt ümber käia.

Kui kaua oled Sina tegelenud ajajuhtimise teemaga ja mis Sind selleni viis?

Olen selle teemaga tegelenud juba 17 aastat. Põhjus lihtne - takerdusin töösse ja pidin midagi ette võtma, et tervis päris käest ära ei läheks. Juhtimisteadlane Peter Drucker on öelnud, et aeg on ainus piiratud ressurss ja seepärast leian, et seda tuleb ka hinnata kõrgemalt kui ei midagi muud.

Kirjelda ideaalset ajajuhti ja mis teda iseloomustab.

Jumalat ei ole võimalik kirjeldada - aega suudab juhtida ainult absoluut ja teda on sõltuvalt religioossetest veendumustest üks või pole üldse. Küll-aga kui nüüd ‘’ajajuhi’’ all silmas pidada inimest, kes tuleb oma asjadega hästi toime, siis see inimene: teab, millises suunas ta liigub, oskab tähtsustada kõige olulisemaid tegevusi ning vajadusel ka ebaolulistest asjadest suhteid rikkumata loobuda.

Millest ajajuhtimise probleemid üldse tekivad?

Siin võib olla väga erinevaid põhjuseid alustades ebaadekvaatsest enesehinnangust ning lõpetades inimliku nõrga ajatunnetusega, samuti ei osata tihti õigesti hinnata väliste faktorite mõjuvõimalust. Hea uudis on aga see, et kõiki neid põhjuseid annab piisava tahtejõu ja õigete teadmistega parandada.

Mida arvad koosolekutest ajajuhtimise kontekstis?

Koosolekud on väga vajalikud vahendid inimeste koostöö arendamiseks ja hoidmiseks, kuid neid tuleb kasutada harukordse arukusega - sest olgugi, et kasulik, on koosolekud ka ressursikulukad. Kui on selge, mis on nõupidamise eesmärk, kelle osalemine on hädavajalik, osalejad teavad oma rolli, eeltööd on osalejatel tehtud ja mõistetakse selle tulemusena ühiselt, milline tee viib sihile, siis on kõik hästi. Probleemid hakkavad aga tekkima siis, kui koosolekutel lihtsalt suvaliselt midagi arutatakse, kohal on inimesed kes ehk ei peaks seal üldse olema ja kellel veel tagatipuks koosolekuks ettevalmistus tegemata, siis on tegemist lihtsalt aja raiskamisega.

Millal tuleb ette lagi, kui palju üks inimene suudab?

See piir on igaühe jaoks erinev ja sõltub inimese isiksusest, vanusest, teda ümbritsevast keskkonnast ning veel mõnekümnest asjast. Selge on aga see, et täiesti vaba aega vajame me kõik. Mulle meeldib ikka meenutada üht zenbudistliku soovitust, mille kohaselt iga normaalne inimene istub igal hommikul sirge seljaga paarkümmend minutit ja mõtiskleb, en kiiretel aegadel tuleb selleks võtta vähemalt tund. Me pole harjunud nii mõtlema, aga tõesti nii on, et pingeliste aegadega toimetulekuks tõuseb ka võrdeliselt vajadus võtta aega ja pöörata endale rohkem tähelepanu.

VIIMANE VÕIMALUS soetada pääse Juhiabide Praktilisele Sügiskonverentsile ''Enesejuhtimine kui (ettevõtte) edu valem''. Tutvu esinejatega ja registreeru SIIN.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700