Sekretär.ee  • 25 september 2019

Koolitaja Guido Paomees: ei ole normaalne peale tööpäeva kodus läpaka taga tööd tehes istuda

Guido Paomees on EBSi lektor ja vabakutseline koolitaja, kes esineb 9. oktoobril toimuval Juhiabide Sügiskonverentsil ettekandega ‘’ÜTLE segajatele viisakalt EI’’. Sekretär.ee viis Guidoga läbi intervjuu saamaks teada, millised segajad meid igapäevases elus varitsevad ja mis on sellega seonduvalt suurimad probleemid.

Guido Paomees, EBSi lektor ja koolitaja  Foto: Veiko Tõkman

Mis need segajad üldse on ja kuidas nad meie elu mõjutavad?

Segajad mõjutavad esmalt meie enda mõtteid, mis mõjutavad omakorda meie valikuid ja seda sageli ebaratsionaalselt. Kui on vaja näiteks vastata mingile kirjale, aga telefon teeb kõrval ‘’piiks-piiks’’, siis inimene kipub pigem telefoni sukelduma ja uurima, mis seal toimub. Samal ajal jääb aga planeeritud tegevus pooleli ja sellele on hiljem keeruline uuesti keskenduda - aega oled juba niikuinii kaotanud. Tegelikult tuleks telefonil kõik piiksud ja värinad maha võtta ning keskenduda. Muide, lugesin ühest uuringust, kust selgus, et päevas scrollitakse keskmiselt 100 meetrit nutitelefoni ekraani päevas.

Teiseks segajaks on kolleegid ja juhid jt, kes tulevad oma tegemisi delegeerima, sest me oleme seda või teist ju alati teinud, kuigi see ei pruugi üldse meie ülesanne olla. Võtame need ülesanded mõnikord meelsasti vastu, sest siis on põhjus enda (ebameeldivad) tegevused edasi lükata ja pärast vabandada - näed, ei jõudnud sest X palus seda või teist teha.

Tulemus on mõlemal juhul sarnane - olulised tegevused jäävad tegemata või nihkuvad edasi. Tulemuseks ‘’tulekahjud’’, pikad tööpäevad, ebastabiilsus, stress..

Stefan Klein on oma raamatus ‘’Aeg’’ öelnud: ‘’Me ei ole stressis mitte sellepärast, et meil ei ole aega. Meil ei ole aega, sest me oleme stressis ja stress tekib kontrolli kaotusest.’’ On kaotatud kontroll oma suhete, rahalise olukorra, tervise, tööde-tegemiste ja uneaja üle. Seda kõike saab õnneks aga õppida vältima.

Konverents: Juhiabide Praktiline Sügiskonverents

Toimumine: 9. oktoober 2019, Original Sokos Hotel Viru

Tutvu kavaga ja registreeru SIIN.

Kui kaua oled segajate vältimisega teadlikult tegelenud ja mis Sind selleni viis?

Aastaid tagasi sai kõigega tegeletud ja ‘’aega oli vähe’’ - oli periood, kus veetsin üle poole aastast hotellides ja lennujaamades. Siis sain aru, et tuleb paika panna enda elu ja prioriteedid, neid järgida ja muudele asjadele öelda ‘’ei’’. Lõpetasin nii-öelda ‘’jah-hoolikuks’’ olemise. Ja elu muutus - rahulolu ja tulemuslikkus paranes ja aega on piisavalt enda jaoks oluliste inimeste ja asjadega tegeleda.

Miks on üldse oluline ‘’ei’’ öelda ja kas seda peab oskama?

Kui me ei suuda öelda ‘’ei’’ ebaolulisele, venivad tööpäevad pikaks, kaob võimalus perega-lähedastega tegeleda ja iseendaga olla. Ei ole normaalne peale tööpäeva veel mõned tunnid kodus köögilaua taga läpakas tööd teha. ‘’Iga öeldud ‘’ei’’ viib meid lähemale ‘’jah’’idele’’ - on keegi öelnud. See tähendab, et öeldes ‘’ei’’ asjadele, mis su eesmärke ja soove tegelikult ei täida, tekib võimalus tegeleda nende asjadega, mis päriselt rahulolu loovad.

Mõni aasta tagasi lugesin uuringust, et eesti lapsevanem veedab oma kooliealise lapsega päevas keskmiselt 3 minutit kvaliteet-aega. Isegi, kui mõne puhul on see pisut rohkem, paneb see ikkagi mõtlema..

Mis teeb inimeset jaoks ‘’ei’’ ütlemise keeruliseks?

Võimalusi on mitu: mõnikord kardetakse konflikti ja tehakse asjad ära, et keegi ei solvuks - lihtsalt puuduvad teadmised-oskused, kuidas suhteid lõhkumata ‘’ei’’ öelda. Sageli lihtsalt ei osata ka ilma probleeme tekitamata keelduda lisaülesannetest. Neid põhjuseid võib olla erinevaid.

Kuidas kõige lihtsamini valida, millele öelda ‘’jah’’ ja millele ‘’ei’’?

Tea, mida soovid saavutada, hoia see eesmärk silme ees ja tegele ainult nende asjadega, mis aitavad selle eesmärgini jõuda. See ei pea olema pikaajaline siht, vaid näiteks mingi projekti ettevalmistusega seotud tegevus - kui oled seda plaaninud, siis hoia segajad eemal ja tegele selle ülesandega keskendunult.

Mida ütleksid neile, kes ilmajäämise hirmus kõigele ‘’jah’’ ütlevad?

‘’Vähem tähendab rohkem’’ - me oleme inimesed, me ei jõua kõike ja igale poole. Sellepärast tuleb iga tegevuse puhul mõelda, kas ja mida see juurde annab, millist eesmärki see teenib või täidab. Pane endale paika sihid, kuhu soovid jõuda, koosta tegevusplaanid ning tegutse nendest lähtudes. Kui sihid on silme ees, siis on lihtsam teha ka valikuid enda jaoks ning ka endale kindlaks jääda. Meie enesehinnang ja valikud ei peaks sõltuma kellegi teise arvamusest.

Mida on ‘’ei’’ ütlemine Sulle elus õpetanud?

Efektiivsust - kuna olen juba üle 15 aasta ise enda peremees, siis ütlengi ‘’ei’’ tegevustele, mis ei aita 8t tasakaalus hoida: ca 8 tundi uni, 8 tundi tööalased tegevused ja 8 tundi isiklik aeg. Keskmine kaheksa on mul tegelikult ca 5-6 tundi, sest saan vähemaga hakkama ja rohkem aega jääb perele, õppimisele, hobidele, pilvede vaatamisele sh ka mitte millegi tegemisele.

Mis oleks 1 nõuanne inimestele seoses ''ei'' ütlemisega?

Märgi oma päevased tegevused kalendrisse (Google Calendar, Outlook vm) kirja ja sea nendele prioriteedid - mis A, mis B, mis C tähtsusega ja tegele ainult nendega. Muid asju püüa vältida, nii püsid oma plaanides.

Tahan inimestele südamele panna, et ei tasu peitu pugeda tulemusi toovate asjade eest, mis aitavad tulemusi saavutada, kuid ei pruugi olla tihti kõige meeldivamad - samas tehes isiklikus perspektiivis ebaolulisi, aga teiste poolt delegeeritud tegevusi äärmise põhjalikkusega. On öeldud, et millegi põhjalikult tegemine, ei muuda seda tegevust oluliseks - tuleb osata valida.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700