12. november 2019

Kas ja kust tuleneb töötaja õigus privaatsusele tööl?

Eesti Vabariigi Põhiseaduses ei ole eraldi põhiõigusena nimetatud õigust isikuandmete kaitsele. Mitmetes põhiseadustes ning uuemates rahvusvahelistes dokumentides on õigus isikuandmete kaitsele juba nimetatud eraldi põhiõigusena.
Foto: Shutterstock

Nii on see ka Euroopa Liidu põhiõihuste hartas, mille artikkel 8 sätestab:

''Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. Selliseid andmeid tuleb töödelda ajakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist. Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.''

Siiski tunnustatakse ka Eesti Põhiseaduse valguses õigus isikuandmete kaitsele - seda §-de 19 ja 26 kaudu. Põhiseaduse §26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele ning §19 õiguse vabale eneseteostusele. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes märgitakse, et PS § 26 kaitsealasse kuuluvad eelkõige füüsiline ja vaimne puutumatus, isiku identiteet, isikuandmed, seksuaalsus ning õigus oma kujutisele ja sõnale.

Isiku identiteet hõlmab isiku nime, tema välimust, tundeid ja mõtteid, isiku minevikku, usutunnistust ja muid veendumusi. Isikuandmeteks on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 kohaselt igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Isikuandmete mõiste laieneb mistahes vormis teabele: see võib esineda sõnadena, numbritena, graafiliselt, fotona või helina. Isikuandmeteks on nii objektiivne teave, nt mingi aine sisaldus veres, kui ka subjektiivne teave - arvamused ja hinnangud. Selleks, et teave kujutaks endast isikuandmeid, ei pea see tingimata olema tõene. Isikuandmeteks on näiteks ka isiku nimi, isikukood, e-postiaadress, aga ka hääl ja kujutis (näiteks foto, audio- või videosalvestise kujul).

Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus ehk enesemääramisõigus, mis hõlmab ka informatsioonilise enesemääramisõiguse. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §-st 19 tulenev enesekujutamisõigus tähendab, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Oma kujutise õigus hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. Õigus sõnale hõlmab nii ikat liiki salvestused kui ka kirjalikus vormis edasiantava sõna.

Teatud juhtudel võivad isikuandmed olla kaitstud ka põhiseaduse §43 alusel, mis sätestab õiguse sõnumisaladusele. Eesti Põhiseaduses on õigus sõnumisaladusele sätestatud iseseisva põhiõigusena, kuigi sisuliselt on sõnumisaladus üks eralu osa.

Tähelepanelik tuleb nende õiguste kaitseala piiritlemisel olla seetõttu, et põhiseadus sätestab erinevad tingimused sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse riivamiseks. Sõnumisaladust on lubatud riivata märksa piiritletumatel juhtudel - ainult kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks, samas kui eraelu puutumatust võidakse seadusega piirata lisaks ka tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduse kaitseks.

Seega Eesti Põhiseaduse kontekstis kaitstakse töötaja eralu ja õigust sõnumisaladusele ning tunnistatakse töötaja õigust otsustada andmete kogumise ja levitamise üle. Ka IKS §1 selgitab, et seaduse eesmärk on kaitsta füüsilise isiku põhiõigusi ja vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (kuid mitte ainult).

Ka Euroopa Andmekaitseasutuste töögrupp on märkinud, et töötajad ei jäta igal hommikul tööle tulles oma eraelu töökoha ukse taha. Töötajatel on õiguspärane ootus privaatsusele ka töökohas, sest märkimisväärne osa suhetest teiste inimestega seondub inimese töökeskkonnaga.

Euroopa Andmekaitseasutuste töögrupp viitab seejuures Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile aastast 1992. Selles lahendis märgib kohus, et: ''Austus eraelu (õigemini küll laiemalt, inimväärikuse) vastu peab muuhulgas hõlmama ka õigust luua ja arendada suhteid teiste inimestega. Ei ole mingit põhjust, miks eraelu mõiste alt peaks välja jätma tööalase tegevuse, sest lõppeks on paljude jaoks võimalus välismaailmaga suhteid arendada märkimisväärne, kui mite suurim, just tööelu raames. Seda toetab asjaolu, et alati ei ole võimalik selgelt eristada, millised inimese tegevused kuuluvad tööellu ja mis mitte.''

Tänapäeval ähmastab töö- ja eraelu piire ka paindlik töökorraldus, mis võimaldab tööd teha väljaspool kontoriruume (näiteks internetiühenduse kaudu) ning sellest tulenev töövahendite (arvuti, internetiühendus, auto, telefon) kasutamine nii tööotstarbeliselt kui eraviisiliselt.

Teatud ulatuses on töötaja õigus privaatsusele üldtunnustatud. Ilmselt ei vaidle keegi eriti selle üle, et töötajal on õigus ilma teiste inimeste juuresolekul või jälgimiseta kasutada tualettruumi ning vahetada rõivaid. Kõige ülejäänu osas ei olda aga sugugi üksmeelel.

Igal inimesel on privaatsuse tunnetus erinev - mõned soovivad enda eraelu eksponeerida igal võimalikul viisil, teised tunnetavad sügava riivena juba ainuüksi isikukoodi avaldamist. Oluline on seejuures mõista, et otsust eraelu tunnetavate piiride kohta ei saa teha kellegi eest. Küll aga peab iga inimene arvestama sotsiaalseid suhteid luues, sh tööl käies, et eraelu ei ole eraldiseisev, muust täielikult eraldatav nähtus. Eraelulised asjaolud omandavad paratamatult tähtsust juba tööle kandideerimisel (nt omandatud haridus, isikuomadused) kui ka töösuhte käigus (laste olemasolul puhkuse planeerimisel).

Töösuhe on personaalne lepinguline suhe, mis sures osas rajaneb usaldusel. Usalduslikkus eeldab vastastikust austust ning ausust. Austust eeskätt teise inimese inimväärikuse suhtes. Ka isikuandmete ülemäärase töötlemisega õõnestab tööandja ise töösuhte alustalasid. Töösse mittepuutuvate eraeluliste asjaolude uurimine, arusaamatul eesmärgil teostatav kontroll, pidev tehnikavahendite abil teostatav jälgimine ning salajane infokogumine tekitavad tööandja vastu umbusaldust ja trotsi.

Kokkuvõttes peab ühelt poolt iga töötaja arvestama tööandja vajadusega töösuhte raames töötajate eraelulisi andmeid (ehk isikuandmeid) töödelda. Teisalt peab tööandja austama töötaja inimväärikust, enesemääramisõigust ja õigust eraelule ning mitte riivama seda rohkem kui see on hädavajalik töösuhte normaalseks, tõrgeteta toimimiseks.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700