Autor: Sekretär.ee • 24. aprill 2020

„Meil on hea meel, et konkurss on tööandjate seas endiselt populaarne ja tööandjad mõistavad peresõbraliku töökeskkonna olulisust. Tänavu liitunud ettevõtted soovivad muuta paremaks ligi 7200 inimese tööelu kvaliteeti,” sõnas sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik. „Kuna programmis on kohti vähem kui soovijaid, siis paraku kõik seekord kahjuks osalema ei mahtunud, kuid väljajäänud on kindlasti oodatud kandideerima järgmistel aastatel.”

Programmiga liituda soovivate organisatsioonide peresõbralikkuse tase on konsultatsiooniettevõtte Civitta koordinaatori Marge Laansoo sõnul aasta-aastalt kasvanud. „Tänavuste avalduste põhjal võib öelda, et meie tööandjate seas on paljud töötajatele mõeldud hüved saanud juba nn hügieenifaktoriks. Näiteks on organisatsioonid üha paindlikumad ja pakuvad võimalusel kodus töötamise võimalust,” rääkis Laansoo ning lisas, et muutunud on ka töötajate ootused tööandjale. „Tööle asudes oodatakse, et tööandja pakub inimesele arenguvõimalusi ja individuaalset lähenemist, et rakendada kogu tema potentsiaali.”

Programmiga liitujaid ootab ees põhjalik nõustamisprotsess, kuid põhitöö muutuste läbiviimiseks tuleb teha organisatsioonidel endil. „Töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna arendamine ja hoidmine on pidev protsess, mis ei lõpe programmist lahkudes,” sõnas Laansoo.

Tänavused programmi kandideerijad on erinevatest tegevusvaldkondadest, nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Esindatud on muu hulgas haridusasutused, haiglad, ministeeriumid ja allasutused ning tööstus-, IT-, kaubandus-, ehitus-, kindlustus- ja telekommunikatsiooni sektorisse kuuluvad ettevõtted.

Programmiga liitunud ehitusettevõtte Nordeconi personalijuhi Jaana Pedrase sõnul on tiheda konkurentsiga tööjõuturul pikaajaliste töösuhete hoidmiseks oluline arendada töötajat väärtustavat organisatsioonikultuuri. „Usume, et töötaja on tervik, ta tuleb meie juurde kõigi oma erinevate rollidega ja selleks, et tema töösooritus oleks maksimaalselt hea, peab ta tundma ennast meie juures alati hästi. See omakorda tähendab, et me peame toetama nii tema professionaalset kui isiklikku arengut,” sõnas Pedras. „Programmiga mõjutame kõige otsesemalt meie enam kui 200 töötajat, nende peresid ja lähedasi, aga ka meie alltöövõtjaid, koostööpartnereid ja tellijaid. Loodame, et innustame ka teisi meie valdkonna tööandjaid arendama oma organisatsioone ning edendama sektori ja selle tööandjate kuvandit. Ehitussektoril on palju potentsiaali olla oma tegevuses senisest nähtavamad, et pakkuda ka noortele tulevase eriala valikul head eeskuju.”

Programmiga liitunud Viljandi haigla personalijuhi Daisy Kooritsa sõnul otsustati programmi kandideerida, et panustada veel rohkem ja süsteemsemalt haigla töötajate ja seeläbi ka nende perede heaolusse. „Oma igapäevatöös keskendume sellele, et inimeste tervis oleks parem ja elukvaliteet kestvam. Selleks, et seda hästi teha, on vaja, et meie oma töötajad oleksid õnnelikud ja rahul ning nende peredel läheks hästi,” sõnas Koorits.

Sel aastal said programmiga liitumise võimaluse AS Audentes, Guardtime OÜ, DHL Logistics Estonia OÜ, Maa-amet, Nordecon AS, Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ, ASA Quality Services OÜ, Breden Kids OÜ, SA Viljandi Haigla, Konkurentsiamet, Philip Morris Eesti OÜ, Jüri Gümnaasium, Saku Õlletehase AS, ERGO Insurance SE, Ramirent Baltic AS, Maaeluministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaubamaja AS, Elisa Eesti AS, SA Eesti Kontsert, Rahva Raamat AS, Sisekaitseakadeemia, OÜ Velko AV, Eesti Rahvusraamatukogu, Sotsiaalkindlustusamet, KPMG Baltics OÜ, IPF Digital AS, Arista HRS OÜ, Aktsiaselts CES ja Srini OÜ.

Peresõbraliku tööandja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, mõjutades rohkem kui 25 000 inimese töökeskkonda.

Programmis osalevad organisatsioonid pälvivad esialgu algmärgise ning pärast põhjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi väljastatakse neile lõppmärgis kas pronks-, hõbe- või kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi läbinud organisatsioonidele tasuta.