Autor: Sekretär.ee • 28. mai 2020

Advokaadibüroo Hedman Partners partneri ja vandeadvokaadi Toomas Seppeli sõnul tuleb inimeste pildistamisel või filmimisel avalikus ruumis arvestada isikuandmete kaitse reeglitega, kuna inimese keha ja nägu tema isikuandmed. „Rusikareegel, mida pildistajal tuleb meeles pidada on see, et kui inimene on fotol või videol äratuntav, tuleb enne materjalide avaldamist sotsiaalmeedias küsida inimese nõusolekut ning kõik äratuntavalt pildile jäänud inimesed peavad olema pildistamise ja fotode avaldamisega nõus,” tõi Seppel välja.

Eriti ettevaatlik tuleb Seppeli sõnul olla siis, kui pilti või videot soovitakse avalikustada sotsiaalmeedias avalikul kontol.

Pildistatava nõusolekut ei ole vaja, kui foto tehakse enda otstarbeks – isiklikuks kasutamiseks loetakse näiteks pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega.

Kui inimene ei ole fotol või videol äratuntav, ei ole advokaadi sõnul nõusolekut tarvis. „Isegi siis, kui inimene ise tunneb ennast ära, näiteks riiete või olukorra järgi, ei ole tegemist isikuandmetega,” selgitas Seppel. Küll aga tuleb arvestada, et mõnikord on inimest võimalik tuvastada ka ilma nägu avaldamata, näiteks tätoveeringute kaudu – sellisel juhul on tegu isikuandmetega.

Seppel rõhutas, et inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ka ilma pildistatava nõusolekuta. „Meedias avaldatud fotod ja videod peavad olema kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning nende avalikustamine ei tohi kahjustada inimese õigusi. Avalikus ruumis tehtud fotode ja videote tegemisel ning avaldamisel peab olema ka ajakirjanduslik eesmärk,” täiendas vandeadvokaat.

Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul asendab inimese nõusolekut tema teavitamine. „Teavitada tuleb sellises vormis, mis võimaldab inimesel heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida,” lisas Seppel. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Inimese nõusolekuta lubab seadus inimese isikuandmeid kasutada päevakajalistel sündmustel, näiteks meeleavaldusel või rahvaspordi sündmusel ning ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil.

Fotode avaldamine on lubatud ka õigustatud huvi alusel. „Inimesed, kes on tulnud laulupeo rongkäigule eeldavad, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse sotsiaalmeedias. Selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga. Inimene, kes läheb õhtul prügiämbrit välja viima või sõbrannaga kohvikusse, ei saa eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse,” tõi Seppel näiteid. Viimasel juhul ei ole tegu õigustatud huviga ning fotode avaldamiseks puudub õiguslik alus.

SEKRETÄRIDE PÄEV 2020

TURVALISUSE TAGAJA: GDPR ehk kuidas töödelda andmeid kohtus lõpetamata?

Dokumendihalduse ja asjaajamise korraldamises on väga oluline arvestada isikuandmete kaitse nõuetega – vastasel juhul võib ettevõte lõpetada kohtus. Läbimõeldud andmekaitse küsimused ja koolitatud töötajad aitavad tagada, et isikuandmeid töödeldakse vastavalt üldmääruse nõuetele ja see omakorda vähendab riski sattuda eksimuste tõttu kohtusse ja säästa potentsiaalsest rahalisest trahvist ning kahjustada ettevõtte mainet. Ettekandes keskendume sellele, milliseid põhimõtteid peab järgima isikuandmeid töödeldes ja mille vastu on keelatud eksida.

Karin Ploom, Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat