Autor: Virtuaalkliinik.ee • 31. jaanuar 2021

Riigi poolt on haigekassa kaudu kindlustatud näiteks lapsed, õpilased, üliõpilased, ajateenijad, pensionärid, puuetega inimesed või muusse kindlustuse tagavasse gruppi kuuluvad inimesed. Tööandja poolt on kindlustatud kehtiva töölepingu alusel töötavad inimesed, samuti teised sotsiaalmaksu maksvad inimesed.

On aga siiski inimesi, kellele ravikindlus pole tagatud. Nendel on võimalik hankida kindlustus endale ise, sest vastasel juhul riskivad nad äärmiselt suurte kulutustega. Näiteks autoõnnetuse puhul, kus inimene saab vigastada mitmest kehapiirkonnast, kulub haiglaravi eest tasumiseks keskmise eestlase pea poole aasta netopalk. Haigekassa kindlustuse puhul on selle raha solidaarsuse alusel tasunud 37 inimest oma igakuise tervisekindlustusmaksuna.

Kui keskmised raviarved on üpris suured, kuid paljudele siiski vastuvõetavad, siis tegelikult võib üksik haigusjuht ka palju kõrgemaid kulutusi kaasa tuua. Näiteks kopsupõletiku ravimine maksab keskmiselt ligikaudu 800 eurot. On aga ka juhtumeid, kus raviarved ulatuvad mitmekümne tuhande euroni. Ravikindlustust omamata peab inimene selle summa omast taskust tasuma.

Mille järgi pakkujat valida

Inimesed, kes haigekassa poolt automaatselt kindlustatud ei ole, saavad valida erinevate erafirmade kindlustuspakettide vahel või sõlmida haigekassaga vabatahtliku kindlustuse lepingu. Mille järgi aga kindlustuspakkujat valida?

Näiteks haigekassa vabatahtliku lepingu saab sõlmida iga Eesti elanik, kes on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud või kelle eest on eelmisel kalendriaastal makstud kindlas ulatuses sotsiaalmaksu. See tähendab, et lepingu saab sõlmida ka inimene, kellel ei ole olnud 12 kuud kindlustust, kuid kelle eest on eelmisel aastal makstud vähemalt 12kordselt kuumääralt sotsiaalmaksu. Lisaks saab vabatahtliku kindlustuse sõlmida isik, kes saab pensionit välisriigist, kuid kes elab Eestis. Haigekassa vabatahtliku kindlustusmakse summa arvutatakse eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutopalga järgi – praegu on see umbes 170 eurot kuus.

Vabatahtliku lepingu sõlmijale kehtivad kõik samad õigused, mis teistele haigekassas kindlustatud inimestele. See tähendab, et vabatahtliku lepingu alusel kindlustatud saavad kasutada samu hüvitisi, välja arvatud töövõimetushüvitist, mida maksavad kindlustatule tööandja ja haigekassa. Protseduurid ja teised teenused, mis on haigekassa tervishoiuteenuste nimekirjas, on ravikindlustatud patsiendile meditsiinilise näidustuse korral haigekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Erakindlustust saavad aga osta vaid teatud vanuses ja teatud tervisliku seisundiga inimesed. Arvesse võetakse lisaks vanusele ja tervislikule seisundile (krooniliste haigustega inimesi ei üldiselt kindlustata, olenemata vanusest või muudest asjaoludest!) ka kindlustuse soovija hobisid ja harrastusi, töökohta ja muid täiendavaid riske.

Erakindlustuse paketid

Erakindlustuse eelised tulevad esile siis, kui inimene soovib käia peamiselt eraarstide juures ning saada sinna ilma pikema ootejärjekorrata. Erakindlustuse hinnad sõltuvad paketist, mille inimene valib. Kõige lihtsamad ja väiksema katvusega paketid maksavad alles täisealiseks saanud noorte puhul vähem kui paarsada eurot aastas. Mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks pakett muutub. Kõige väiksema katvusega pakett ei taga enamasti hambaravi, retseptiravimeid ega ka kriitiliste haiguste ravi, ning haiglaravi, õnnetusjärge ravi ja uuringute tasu on kaetud võrdlemisi väikese summa ulatuses.

Kallimad ja suurema katvusega paketid aitavad katta ka hambaravi, retseptiravimite kulud ja kriitiliste haiguste ravi. Paraku on ka sellisel juhul erakindlustuse puhul piirid ees – näiteks hambaravi eest tasuvad enamik kindlustusfirmasid kuni 50%. Iga ravijuhu puhul on eraldi sätestatud ka maksimaalsed summad, mida erakindlustus katab. Näiteks vähiravi võib olla kaetud kuni pooleteise miljoni euro ulatuses, kuid see eeldab varasemaid kuumakseid, mille summad ulatuvad rohkem kui 1000 euroni kuus. Võrreldes haigekassa vabatahtliku kindlustusega on igakuised maksed erakindlustuse puhul mitmeid kordi suuremad.

Kui kulukas on Sinu “tasuta” ravi?

Paljud Eesti inimesed on harjunud arstiabiga, mis on kohe kättesaadav ja justkui tasuta. Aga tervishoid ei ole ega saa kunagi olema tasuta, sest seda rahastatakse meie ühiselt­ makstud maksudest.

Lisaks on asjaolu, et Eesti­ inimeste ravikulud katab suures osas riiklik ravikindlus­tus, ja seda sõltuma­ta inimese makstud­­ maksude suurusest, maailmas­ pigem unikaalne.

Toome mõned näiteid sageli esinevate haiguste tegelikest ravikuludest, mille arveid Eestis kunagi ravikindlustatud patsiendile ei esitata.

Gripp

Arvad, et mis üks gripp ikka maksab? Palavikule paratsetamooli, köhale kommi ja raviteed, nohu nuuskad lihtsalt välja? Mitte alati.

2019. aastal sattus üle 1200 inimese gripiga mitte apteeki, vaid haiglavoodisse. Need gripipatsiendid olid haiglas paarist päevast kuni mitme nädalani. Kokku kulus nende inimeste ravimiseks meie ühisest ja n-ö tasuta ravikindlustusest üle 2,3 miljoni euro. Üldiselt maksab gripiravi paarisajast eurost kuni paari tuhande euroni ühe inimese kohta. Ent gripi ja selle tüsistuste ravimiseks on kulunud mullu isegi sadu tuhandeid eurosid ühe inimese kohta. Eelmisel aastal saime ka mitukümmend üle 20 000eurost raviarvet. See võrdub ühe linnamaasturi hinnaga.

Entsefaliit ja borrelioos

Puugihammustuse tagajärjel saadav haigus on ebameeldiv ja ohtlik, kuid lisaks on selle ravi päris kulukas.

Kahe peamise puukide levitatava haiguse – entsefaliidi ja borrelioosi ehk Lyme’i tõve ravi vajas möödunud aastal üle 4800 inimese. Nende ravi läks haigekassale maksma üle 744 150 euro. Selle raha eest saaks osta luksusvilla.

Borrelioosi nakatunud ja haiglaravil viibiva inimese tohterdamine maksab haigekassale umbes 6000 eurot. Eelnevad näited on ainult haiglas ravitud juhud, millele lisanduvad inimeste endi ostetud ravimid, haigekassa kulutused soodusravimite hüvitamisele ja inimestele välja makstud haigushüvitis.

Pimesoolepõletik

Pimesoolepõletik on ägedat kõhuvalu põhjustav haigus lastel ja noortel, harvem ka vanematel inimestel.

Äge pimesoolepõletik on kõige sagedasem erakorraline haigus, mille raviks on pimesoole eemaldamine operatsiooni käigus. 2019. aastal oli pimesoolepõletik enam kui 2200 inimesel. Pimesoolepatsientide ravile kulus haigekassal üle 2,6 miljoni euro. Keskmiselt kulub ühe inimese pimesoolelõikusele üle 1100 euro. Kui tegu on keerukama ravijuhtumiga (st tüsistustega), võib patsiendi ravile kuluda lausa kaheksa korda rohkem raha.

Tahad teada, kui palju on haigekassa sinu ravi eest maksnud? Logi sisse digilukku ja vaata, kui kallis on arstilkäik.

Allikas: Virtuaalkliinik.ee