Autor: Oliver Laas • 11. veebruar 2021

Kriitiline mõtlemine on argumentatsiooni, arutluste ja mõtlemise kriitiline hindamine loogika ning ratsionaalsuse kriteeriumite alusel. Selle keskmes on argumentide analüüs, konstrueerimine ja hindamine. Argumentidele tuleb keskenduda, sest need on kõikjal, kus inimesed püüavad üksteist (ratsionaalselt) veenda.

Kriitiline mõtlemine hõlmab oskust eristada asjakohatut informatsiooni asjakohasest, emotsionaalseid väiteid ratsionaalsetest, arutlusvigu veenvatest arutlustest, arvamusi faktidest ja vastuvõetavaid tõendeid vastuvõetamatutest. Need on valdkondadeülesed oskused, mida saab kasutada kõikjal, kus tuleb andmeid analüüsida, otsuseid langetada, teisi ratsionaalselt veenda ja probleeme lahendada.

Kriitilise mõtlemise juurde kuulub rida hoiakuid, mida tuleks igapäevaelus juurutada. Esimene neist on sõltumatus, sest kriitiline mõtlemine eeldab suutlikkust mõelda autoriteetidest ja traditsioonist sõltumatult ning neid vajadusel ratsionaalselt kritiseerida. Teine hoiak on avatus, mis on vajalik dogmaatilisuse vältimiseks ja väidete hindamiseks nii nende poolt kui ka vastu toodud põhjenduste valguses. Analüütilisus ja enesereflektsioon aitavad rutakatest järeldustest hoiduda ning vaadeldavat küsimust erinevatelt vaatepunktidelt uurida. Viimaks tuleks olla skeptiline, mis tähendab väidete uskumist ainult heade tõendite alusel, neist veenva kriitika korral loobumist ja teadmatuse korral ekspertidele toetumist.

Milleks on kriitilist mõtlemist tarvis?

Kriitiline mõtlemine on vajalik, sest inimesed peavad ennast tegelikust ratsionaalsemaks. Meie irratsionaalsust näitab arutlusvigade veenvaks pidamine, irratsionaalsete otsuste langetamine ja tunnetuslikest eelarvamustest juhindumine.

Tunnetuslik eelarvamus on inimpsühholoogia kalduvus, mis moonutab ratsionaalset uskumuste moodustamist. Mõelge näiteks järgmistele küsimustele.

1. Kas inglise keeles on rohkem sõnu, mis algavad k-tähega, või sõnu, milles „k” on kolmas täht?

2. Kumb on arenenud riigis tõenäolisem – surm kopsuvähi või autoõnnetuse tagajärjel?

Kui leidsite, et k-tähega algavaid sõnu on rohkem või arenenud riikides on surm autoõnnetuse tagajärjel tõenäolisem, siis see on vale – inglise keeles on rohkem sõnu, milles „k” on kolmas täht, ja arenenud riikides on surm kopsuvähi tagajärjel tõenäolisem. Teie eksimuse põhjustas see, et eredad näited, autoõnnetused ja k-tähega algavad sõnad tulevad hõlpsamalt meelde.

Kättesaadavuse eelarvamus on tunnetuslik eelarvamus, mis avaldub kalduvuses hinnata sagedusi ja tõenäosusi selle alusel, kui kergesti asjakohased näited meelde tulevad. Selle eelarvamuse mõju pisendamiseks tuleks sageduste ja tõenäosuste hindamisel kõhutunde asemel lähtuda usaldusväärsest statistikast.

Arutlusviga on arutlus, mis näib korrektne, kuid põhineb eksitaval arutlemise viisil. Need on argumentatsioonistrateegiad, mida üks vestluse osaline kasutab, et teise üle ebaausalt võitu saavutada. Võtkem näiteks NSDAP-i kuulunud füüsiku, Dr. Walter Grossi kriitika Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria suhtes: „Einsteini niinimetatud teooriad on kõigest liberaalsest, demokraatlikust mõttetusest rikutud vaimu jampsimine, mis on saksa teadlastele vastuvõetamatu.”

See on ründav ad hominem (inimesest lähtuv) argument, mis kritiseerib teadusteooriat selle autori isikuomaduste ja vaadete põhjal. Tegemist on arutlusveaga, sest enamasti on kellegi isikuomadused tema väidete tõeväärtuse seisukohalt asjakohatud. Paraku on tegemist ühe levinuima arutlusveaga, mille põhjendamatu tõhusus tuleneb meie psühholoogilisest kalduvusest kellelegi suunatud negatiivsed tunded tema väidetele üle kanda.

Loe Personaliuudistest, miks kriitiline mõtlemine on sinu tulevikuks vajalik.