Autor: Sekretär.ee • 8. juuni 2021

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks paljude töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Miks sõlmida kollektiivleping?

Töötajad saavad kollektiivlepinguga nõuda ühiselt ning julgemalt paremaid tingimusi.

Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajale seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitstus töösuhtes (näiteks töölepingu ülesütlemise osas), mistõttu saab töötajate esindaja julgemalt esitada tööandjale nõudmisi.

Samas ei ole töötajal kartust, et töötingimused võiksid kollektiivlepingu tulemusena halveneda. Seadusest halvemaid tingimusi kollektiivlepinguga kokku leppida ei saa, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.

Kui ühele töötajale kehtib mitu kollektiivlepingut, mis reguleerivad sama asja erinevalt, siis talle kohaldatakse selle tingimuse osas kõige soodsamat lepingut.

Tööandjale on kollektiivlepingu peamised sõlmimise põhjused järgmised:

- korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused;

- kollektiivleping võimaldab teatud juhtudel teha seadusest erandeid;

- kehtiva kollektiivlepingu ajal kehtib töörahu.

Paljude töötajate töötingimuste korraga kindlaks määramine võimaldab tööandjal eelkõige hoida kokku aega ja raha ning tagada töötajate võrdne kohtlemine. Nii saab iga-aastased palgaläbirääkimised iga töötajaga eraldi asendada kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistega, mille käigus määratakse kindlaks kõigi töötajate palk korraga. Lisaks saab kollektiivlepinguga ette näha tööandja vara kasutamise korra (näiteks sauna kasutamine), tähtpäevade tunnustamise (töötaja sünnipäev, abiellumine jne) või muud taolised kokkulepped, mis muidu eeldaksid töötajatelt eraldi arvamuse küsimist ning asjakohase korra kehtestamist. Selliste kokkulepete olemasolu kollektiivlepingus tagab töötajate võrdse kohtlemise ning kõigi osapoolte suurema rahulolu, kuna ollakse reeglitest ja nende saamisloost teadlikud.

Teine oluline põhjus kollektiivleping sõlmida, on asjaolu, et teatud juhtudel lubab seadus teha kollektiivlepinguga seaduse nõuetest erandeid. Näiteks saab kollektiivlepinguga tööaja arvestusperioodi tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni ning teha erandeid öötöö piirangu osas.

Kolmas ning mõnel juhul kõige olulisem põhjus kollektiivlepingut sõlmida on sellega kaasnev töörahu hoidmise kohustus. See tähendab, et tööandjal on keelatud korraldada kollektiivlepingus kokku lepitud tingimuste mõjutamiseks töösulgu ning töötajatel streiki. Seetõttu tagab kollektiivleping selle kehtimise ajal tööandjale töötegemise katkematuse.

Lisaks eelnevale tuleb kollektiivlepingu sõlmimine kindlasti kasuks töötajate ühtsusele ning töötajate rahuolu suurenemisele. Sisuka kollektiivlepingu sõlmimine, millest võidavad mõlemad osapooled, vähendab tööandja ja töötaja vahel puhkeda võivate vaidluste arvu ja parandab üldist tööõhkkonda. Kõik see omakorda tõstab tootlikkust, võimaldades mõlemal töösuhte poolel rohkem tegeleda oma põhitegevuse ehk tööga.

Allikas: tööelu.ee