Autor: Albert Linntam • 3. august 2021

Kui uksest astub ootamatult sisse politseinik, ametnik, kohtutäitur või mõni muu ametiisik, tekivad pealtnäha lihtsad küsimused:

•millist ametiasutust üldse peab oma ettevõttesse sisse laskma?

•kellele ja kuidas kontrollorganist teatada?

•kui midagi on juhtunud, siis kas ja kuidas peab sekretär meediaga suhtlema?

Konverentsil Juhiabide praktiline sügiskonverents 2021 „Juhiabide töö muutunud maailmas“ annab Soraineni vandeadvokaat Albert Linntam vastused nendele ja mitmetele teistele teemaga haakuvatele küsimustele.

Ettevalmistumine üllatusvisiitide jaoks ei ole mõeldud pelgalt n-ö politseireidide puhul käitumiseks ning ootamatud olukorrad võivad tabada sisuliselt iga ettevõtet. Näiteks kontori läbiotsimiseks on seaduse järgi volitused mitte ainult politseil, prokuratuuril või Kaitsepolitseiametil, vaid ampluaa on oluliselt laiem – lisaks Maksu- ja Tolliametile, Konkurentsiametile, Keskkonnaametile, Rahapesu Andmebüroole jt ametiasutustele võivad uksele koputada ka kohtutäitur või pankrotihaldur. Aeg-ajalt tuleb ette ka seda, et ettevõtte omanikud – eriti kui nad asuvad välismaal ja ise igapäevase juhtimisega ei tegele – paluvad advokaatidel vahetada kuritarvituste kahtluse puhul ettevõtte juhatus ning viia nendega läbi intervjuud.

Juhiabide praktiline sügiskonverents 2021 „Juhiabide töö muutunud maailmas”

4. novembril

Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses ja veebis

Osta pilet SIIT!

Ootamatute külaliste vastuvõtmiseks on mõistlik koostada eraldi lühike ja selge juhend, mis arvestab just teie ettevõtte eripära ja struktuuri. Üldistatult võib välja tuua viis rusikareeglit:

1)Kui vähegi võimalik, suunake külalised viisakalt eraldi ooteruumi. Nii on võimalik järgmisi samme külalistega rahulikult arutada, seejuures tekitamata kõrvalseisjate (näiteks kontorit külastavate klientide) jaoks asjatut elevust;

2)Kui ettevõttes on veel kolleege, kellel on õigus võtta vastu operatiivseid juhtimisotsuseid, helistage ja kutsuge nad kohale. Enamasti on mõistlik esimesena informeerida ettevõtte juhatuse liikmeid;

3)Kindlasti on külalistel kaasas ametlik ja (digi)allkirjastatud dokument, olgu see kohtu või prokuratuuri väljastatud läbiotsimismäärus, mõni muu kohtuotsus, määrus või hoopis korraldus ettevõtte osanike poolt. Lugege see dokument sõna-sõnalt rahulikult läbi ja veenduge, kas see dokument annab ametnikele õiguse teie kontoris viibida ning millisteks toiminguteks see loa annab. Vajadusel helistage oma ettevõtte juristile või advokaadile;

4)Olge kõigi toimingute juures, mille juures teil on lubatud olla. Näiteks kui tegemist on läbiotsimisega, siis määrake iga külalise jaoks saatja, kes märgib üles kõik kaasa võetud dokumendid ja muu olulise info;

5)Kui teil on toimingu läbiviimise suhtes mingeid vastuväiteid – näiteks kui läbiotsijad võtavad kaasa kohtumääruses nimetamata dokumendi – tuleb see kindlasti fikseerida ametlikus protokollis. Ärge allkirjastage ühtegi dokumenti enne, kui teie pretensioonid on kirjalikult välja toodud, kuna hiljem on rikkumisi pahatihti võimatu tõendada.

Ettekandes antakse lisaks eeltoodud näpunäidetele ülevaade konkreetseid ärivaldkondi puudutavatest riskidest, ettevõtte sisemiste kuritarvituste puhul enamlevinud „skeemidest“ ning jagatakse praktilisi nippe nende ära tundmiseks. Lisaks puudutatakse lühidalt teemat, kuidas kuritarvituse kahtluse korral käituda, sealhulgas kuidas nendel keerulistel teemadel suhelda klientide, kolleegide ja meediaga.

Loe lisaks: intervjuu vandeadvokaat Albert Linntam

Loe intervjuud siit.