Autorid: Kristi Jõeorg, Personaliuudised.ee • 14. september 2021

Töö- ja puhkeaeg tasakaalu!

Tööaja ja pauside reguleerimise eesmärk on hoida töötaja tervist, ennetada õnnetusi ja kutsehaigusi ning tagada maksimaalne töösuutlikkus.

Väsimusega võib kaasneda ka ärrituvus ja motivatsiooni langus. Sellisel hetkel on ainuõige pidurit tõmmata ja organismil puhata lasta.
Autor: Shutterstock

Töölepingu seadus sätestab töö- ja puhkeaja miinimumtingimused ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus üldsõnalised miinimumnõuded puhkepauside pidamisele. Tegelike pauside sageduse üle otsustab tööandja. Õnneks hakkab kasvama tööandjate teadlikkus sellest, kui oluline on kehale ja mõttetööle puhkuse andmine.

Hulk uuringuid kinnitab, et töövõime püsib tööpäeva vältel heal tasemel, kui teha igas tunnis umbes viieminutiline paus. Mitmed uuringud tõestavad, et hea tööefektiivsusega on need ettevõtted, kes suudavad töö vahele selliseid minipause pikkida. Uuringud on küll näidanud ka seda, et töötajad eelistavad lühikesi pause pikema aja tagant, aga kahjuks ei toeta selline lähenemine pikaajalise hea töövõime säilitamist.

Õiguslikud alused

Töölepingu seaduse järgi peab tööandja võimaldama töötajale iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks. Alaealisele tuleb vaheaeg anda siis, kui tema tööpäev kestab üle 4,5 tunni. Kaheksa tundi päevas töötades peab töötajal olema vähemalt üks 30-minutiline vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi.

Kui tööpäev on 12-tunnine, peab töötajale olema tagatud samuti vähemalt üks 30-minutiline vaheaeg. Samas on töötaja tervise säilimise huvides soovitatav võimaldada kas üks pikem vaheaeg tööpäeva keskel või kaks 30-minutilist vaheaega.

Kui tööpäev kestab üle 12 tunni, siis on töötajale ette nähtud juba kaks 30-minutilist vaheaega. Ka siis on tööandjal valida, kas võimaldada üks ühetunnine lõuna tööpäeva keskel või kaks 30-minutilist vaheaega hiljemalt pärast kuut töötundi. Tööpäeva jaotamine neljatunnisteks tsükliteks on töötaja tervist silmas pidades efektiivsem, sest tekib kaks taastumist võimaldavat pausi.

Puhkepause reguleerivad ka määrused. Näiteks kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgi peab töötaja saama silmade ülepinge ja sundasendis töötamise korral tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadse tööga. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause, mille kestus peab olema vähemalt kümme protsenti kuvariga töötamise ajast.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks peab tööandja rakendama abinõusid: optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

Kas ja kui palju on selliseid puhkepause vaja, see peaks selguma töökeskkonna riskianalüüsist. Pausid loetakse alati tööaja hulka ja muude kokkulepete sõlmimine, näiteks lisatasu maksmine puhkepausi asemel ei ole lubatud. Lisaks näeb töötervishoiu ja tööohutuse seadus ette vaheajad väikelapse toitmiseks ja sünnituseelseks läbivaatuseks.

Mida teha, kui ähvardab väsimus ja ülekoormus?

Töötamise käigus tekib väsimus ja töövõime langus. Keha on väsinud ja vajab taastumist. Seda tuleb silmas pidada ka tavapärase kontoritöö puhul, sest pikalt istumine ja kuvariekraani vaatamine on väsitav ja tekitab ülekoormust.

Ülekoormuse tunneb ära, kui töötamisel on pulss kõrgem kui tavaliselt või keha annab selgelt märku väsimusest ning tavapärase tempo ja produktiivsusega enam töötada ei jaksata. Väsimusega võib kaasneda ka ärrituvus ja motivatsiooni langus. Sellisel hetkel on ainuõige pidurit tõmmata ja organismil puhata lasta. Samas on ülekoormuse riski mõnikord raske ära tunda, sest muutused on väikesed, aga ajas süvenevad. Seepärast on väga oluline õppida oma keha tunnetama ja teha vajadusel töötamisse paus. Kui alustada järgmise tööetapiga liiga vara, kui keha ei ole veel taastunud, siis organismi võimekus langeb.

Kui sarnase mustriga jätkata, toob see kaasa töötamisefektiivsuse languse ja ülekoormuse. Sellega võib omakorda kaasneda juba kutsehaiguse teke või tähelepanu languse puhul tööõnnetusse sattumise võimalus. Istuva iseloomuga tööd tehes tuleb leida aega seisupausideks, sest keha ei ole loodud pikaajaliselt istuma. Kontoritöötajatel on soovitatav liikuda iga 30 minuti tagant. Seisva töö tegijad peaksid andma iga 30–60 minuti järel kehale puhkust ja istuma.

Kõik bürootööga seonduvad tähtsamad teemad leiad Juhiabi teabevarast.

Loe lähemalt siit.

Väga tähtis on koostada põhjalik töökeskkonna riskianalüüs, arvestades iga töötajat ja tööülesannet. Nii saab kõige kindlamalt ennetada töötaja töövõime langust. Töötajatelt tuleks riskianalüüsi koostamise ajal küsida, kuidas nad ennast tööpäeva või vahetuse lõpus tunnevad. Kas nad tunnevad, et neil on energiat ka pärast tööpäeva lõppu? Kui töötaja vastab, et jõuab ka eraeluliste tegevustega tegeleda, võib arvata, et töötamise ja taastumise tasakaal on selle inimese jaoks paigas. Kui aga mõni inimene ütleb, et ta on tööpäeva lõpuks väsinud ja silme ees on vaid kodune diivan, millele kohe töölt naastes pikutama minna, on selle inimese jaoks töötamise ja taastumise tasakaal ilmselt paigast nihkunud. Tasub uurida, kuidas see inimene töötab, kas kasutab maksimaalselt tööaja sisse arvestatud pause jms.

Eesmärk on mõista, kuidas iga inimene meeskonnas saaks töötada tööpäeva vältel kõige efektiivsemalt. Loomulikult ei ole mõistlik iga inimese jaoks eraldi lähenemist välja töötada, vaid leida konsensuslik kesktee töösuutlikkuse hoidmiseks. Hea võimalus selleks on lühikeste pauside tegemine. Aktiivsete minipauside tegemine – näiteks püsti tõusmine ja sirutamine – tagab organite hapnikuga varustamise. Kui hapnikku jääb organites väheks, tekib väsimus ja väheneb keskendumisvõime. See tähendab, et umbes 20 minuti töötamise järel tuleks teha 20 sekundit mõnda keha taastavat tegevust, näiteks sirutada, vaadata aknast välja või tõusta korraks püsti. Kasu toobki just regulaarne lühiajaline keha taastamine. Kokku teeb 20/20 reegel vaid ühe minuti puhkepausi tunnis – see on investeering tervisesse ja jätkusuutlikku töösse. Lähtuda võib ka 60/60 reeglist.

Pomodoro tehnika

Pomodoro tehnika on ajajuhtimissüsteem, mis õpetab kasutama tööaega efektiivselt. Pomodoro meetodi järgi jagatakse tööpäev 25-minutilisteks tsükliteks, mille vahel on viieminutilised pausid. Neid intervalle nimetatakse pomodoro’deks. Pärast umbes nelja pomodoro’t tehakse pikem paus, umbes 15–20 minutit. Selle asemel, et tunda tööpäeval, justkui aega oleks lõputult, tuleb edusamme teha 25 minuti jooksul. Kohustuslikud pausid aitavad vähendada kurnatust, mida enamik päeva lõpus kogeb.

Stressijuhtimise käsiraamat

Hüva enesetunde efekt

Taastumine

• Puhkamine. Töötamine peab vahelduma lühikeste pausidega.

• Sobilik toit energia taastamiseks. Lihastes sisalduv glükogeen on peamine keha „kütus”. Glükogeenivarude taastamine aitab kiirendada üldist taastumist, hoida ja tõsta töövõimekust. Glükogeeni saab keha glükoosist ehk peamiselt süsivesikuterikkast toidust. Taastumiseks on optimaalne tarbida süsivesikuid 1,0–1,5 g kehakaalu kg kohta tunnis kuue tunni vältel. Tervisele kasulikud on ka valgu-, rasva- ja antioksüdantiderikkad toidud, näiteks muna, bataat, kinoa, lõhe, kodujuust, pähklid ja seemned, kirsimahl, täisteraleib, taimetee, salatid ja oliiviõli.

• Aktiivne taastumine. Tehke õlaringe, venitusi ja painutusi teadlikult ja sügavalt.

• Vedelik. Jooge mineraalvett. Keskmiselt võiks päeva jooksul tarbida 1,5 liitrit mineraalvett.

Loe lisaks: Ära uputa end üle!

Loe artiklit siit.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700