Autor: Jaanus Kangur • 27. september 2021

Miks konfliktid tekivad ja kuidas neid lahendada?

Pole vist väga suur üllatus et aeg- ajalt esineb inimeste vahel arusaamatusi, erimeelsusi, koguni konflikte. Äärmuslikul juhul võivad säärased intsidendid päädida vägivallaga, enamikel juhtudel õnneks vaid väikese vaidlusega. Igal juhul tekitavad konfliktid ebamugavust ja tundeid, millest tahame kiiresti lahti saada. Seepärast kipume konflikte käsitleme normaalsuse hälbena, umbes nagu haigus.

Autor: Unsplash

Haigusest ja konfliktist tahame lahti saada, et normaalsus taastada. Pelga mõttemängu korras võiks aga mõelda, kui kõik on hoopis vastupidi, kui konflikt polegi hälve vaid pigem normaalsus, kui mõistmine polegi normaalsus, vaid pigem harva ilmuv õnnelik juhus? See polegi nii väga mõttemäng, sest tänane teadmine meie taju- ja tunnetussüsteemist annab alust arvata et mõistmine on märksa keerulisem kui konflikti sattumine.

Esmalt oleme üksteisest erinevad ning isegi lihtsaimates tajudes ilmneb peaaegu piiritu paljusus, mis kõik võimaldavad möödarääkimist ning mõistmatust. Teiseks oleme üsna kindlalt omailma suletud ning uskumus, et suudame südamest südamesse suhelda, on suuresti ilukirjanduslik illusioon. See kõik ei peaks meid masendama, vaid rahustama - arusaamatused, erimeelsused ja konfliktid on normaalsed. Meil pole vaja neid vältida või kiires korras kõrvaldada, vaid õppida nendega koos elama ning suurendada enda võimekust nendega väiksema kuluga (ennekõik enda närvide) toime tulla.

Jaanus Kangur "Miks konfliktid tekivad ja kuidas neid lahendada?"

Juhiabide praktiline sügiskonverents "Juhiabide töö muutunud maailmas"

4. november 2021

Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses ja veebis

Uuri lähemalt SIIT.

Viimase osas on kaks peamist oskust mida arendada saab. Enda emotsioonide juhtimine ning konfliktide konstruktiivne lahendamine. Lühidalt öeldes, saame selles valdkonnas arendada enda tundeid ja mõistust. Tunded omavad konfliktide situatsioonis juhtivat rolli, just need nurjatud „koduloomad“ valitsevad meie juhtimiskeskust, kui keegi meid petab, solvab või vihastab.

Üsna üheselt loomade moodi me nende tunnete mõju all käitume, põgeneme või võitleme ning pole mingit vahet, kas juhtum leiab aset metsas või kontoris, sest ehkki oleme endale arendanud kõrgtehnoloogia, ehitanud pilvelõhkujad ja katnud keha disainerrõivastega, kõige selle kõrval ja sees elavad meie peas ikka samad impulsid, mis olid meie kunagistel kaugetele esivanematel Aafrika savannides.

Tunnetest ei ole vaja lahti saada. Õigupoolest ei saagi lahti ning ainult ühekulgsete (k.a õnnetunne) tunnete kogemine viitab ka mingile patoloogiale. Tunnetega võib sõbraks saada, neid endale teadvustada ja õppida valima teadlikult reaktsioone, mida ühe või teise tunde mõju all valida. Võime vihastuda (on isegi tervislik), ent ei pea selles seisundis nõusid lõhkuma või isegi halvasti ütlema.

Esmalt on kasulik mõista mida, me üldse tunneme. Kuna meid pole õpetatud seda tegema, võib alguses üsna keeruline olla. Siinkohal tulevad meile appi lihtsustavad abivahendid. On tehtud mitmeid põhitunnete mudeleid, näiteks nelikjaotus: viha, kurbus, hirm ja rõõm. Juba nende nelja ära tundmine on päris hea algus. Sealt edasi saab hakata jälgima, kuidas meie tunne muutub vastavalt tähendusele, mille anname tunnet käivitavale sündmusele. Sellele järgneb juba reaktsiooni valimine ning näiliselt lihtsalt olemegi meisterlikkuse saavutanud.

Ratsionaalse lahenduse jaoks on mõned lihtsad küsimused, mis aitavad kiiremini lahenduseni jõuda. Milles on küsimus? e diagnoos. Mis ma selles olukorra asemel tahan? e eesmärk. Mis takistab mind eesmärki saavutamast? Millised on võimalikud lahendused? Niisama lihtne ongi! Teoorias. Saab ka päriselus natuke lihtsamaks lahendamise teha. Kuidas täpselt, sellest koolitusel

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700