Autor: Elina Lahesoo, Competence Development OÜ • 7. veebruar 2023

Hullukstöötamisega uuele ringile?

Värske aasta uute alguste ja eesmärkide tuhinas jääb tihti tähelepanuta, et aasta algus on paljudele psüühiliselt väga keeruline aeg. Väsimus, stress, tahtmatus tegutseda hiilivad jõuliselt ligi, sest ees ootav aasta oma eesmärkidega tundub hullumeelne.
Elina Lahesoo

Uus aastanumber lükkas kogu varasema läbisõidu nulli. Kui varasemad eesmärgid said täidetud, saatis seda loodetavasti õlalepatsutus kas enda või kolleegide poolt. Mittesaavutamine võib-olla tekitas häiritust, aga tulemused said sellegipoolest lukku löödud.

Jaanuaris saadab seda kõike aga avastus, et tuleb uuele ringile minna, püüdma suuremaid eesmärke, saavutama rohkem, olema erakordsem. Sest pidev areng on oluline – mis ei kasva, see sureb. Kui varasemate tulemuste saavutamiseks sai endast juba kõik ja rohkemgi antud, siis hullukstöötamisega uuele ringile minek ei ole kõige innustavam versioon, mis igal hommikul tööpäevale vastu minekuks rõõmsat elevust pakuks. Ja neid vestlusi jaanuarikuusse jagub – ma ei jaksa, ei saa, ei suuda, tahaks lihtsalt põgeneda.

Areng, kasv ja uued eesmärgid on suurepärased. Tõesti, mis ei arene, hakkab vaikselt hääbuma. Paljude jaoks on aasta alguse küsimus siiski selles, kas lõputu kasvueesmärk on üldse saavutatav ja mille kaudu see võimalikuks osutub. Tööaasta kõrgub silme ees kaheteistkümnepealise lohena, sihiga iga kuu ära tuua üks pea. Ometi on teada, et eelmise lohe püüdminegi oli võimete piiri ületamine.

Kuidas sellise teadmisega siis üldse edasi liikuda? On neid, kes kitsa eesmärgi fookusega hoogsalt lohevõitlusesse asuvad (seejuures sageli mõningaid olulisi kõrvaltegevusi ja -valdkondi hooletusse jättes). Enamasti jõud võimatuna näivas olukorras edasi liikuda aga niisama ei saabu ja see vajab teadlikku analüüsi – kuidas edasi?

Eelmise aasta tulemustele otsa vaadates otsitakse enamasti vastust küsimusele, millised tegevused aitasid eesmärki täita. Kasulik küsimus, ja tundub mõistliku soovitusena, on teha samu tegevusi lihtsalt rohkem. Jõuröövlina mõjub asjaolu, et varasemast on teada, et rohkem lihtsalt ei jõua, aga vastamata on jäänud teine oluline pool küsimusest: millised kasutud rapsimised, möödarääkimised või läbimõtlematud otsused saaks üle vaadata ja tegemata jätta? Mille tegemata jätmise arvelt teha rohkem? Ning vastavaid tegevuskärpeid siis tõepoolest ka teha.

Nende kahe küsimuse tasakaal aitab nullitud läbisõiduga taas sujuvalt ning positiivsema meelestatusega liikuma hakata. Hullukstöötamisega mõtlematult uuele ringile minnes on oht, et kütust kauaks ei jätku.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700