Autor: Irene Annus, ettevõtja ja koolitaja • 9. juuli 2024

Tööle saamise valem: sinu väärtus tööturul + oskus see sõnadesse panna

Minu enam kui 15 aastat kogemust tööturul näitab, et paljudel erialaselt tarkadel ja võimekatel inimestel puuduvad elementaarsed teadmised ja arusaam, milline on nende väärtus tööturul. See on ka üks põhilisi põhjusi, miks ennast alahinnatakse või ka vastupidi, hinnatakse ennast üle, kinnitab palgateadlikkuse koolitaja Irene Annus.
Irene Annus, palgateadlikkuse koolitaja. Foto: Mari Luud

Palgateadlikkus on kombinatsioon arusaamisest enda tööalasest väärtuspakkumisest ning sotsiaalne oskus see sõnadesse panna.

Inimestel ei ole teadmisi palgateadlikkusest

Palgateadlikkust on väga vaja, et pidada näiteks tööalaseid läbirääkimisi: tööle (praktikale) kandideerimine, palgaläbirääkimine, tööalane areng või töökoormusega seotud vestlused otsese juhiga jne.

Üks ilma teiseta aga ei tööta. Toon näite. Inimene teab väga hästi enda tööalast väärtuspakkumist, mis on tema kanda ja vastutada, kui palju on ta aastatega tööalaselt arenenud ja ettevõttele väärtust loob (võib-olla täidab lausa kahe inimese töökohustusi). Aga sellest kõigest ei ole kasu, kui see teadmine on vaid tema peas või veel kurvem: jääb vaid vaikseks nurinaks kohvinurgas. See tähendab, et oluline info ei jõuagi tema juhi kõrvadeni.

Teine näide. Inimesel on suurepärane oskus rääkida värvikaid lugusid millest iganes, mis samas ei pruugi tõele vastata. Kolleegid võivad teda kirjeldada näiteks nii, et no tema räägib küll musta valgeks. Samas jah, jutuvestjal on oskus jutte vesta, kuid mis siis, kui tal pole ette näidata tööalast arengut, saavutusi ja kompetentsi kasvu, millega ta saaks aidata kaasa ettevõtte edule.

Esimese näite puhul oleks tööandjal ilmselt mitmeid põhjuseid, et töötaja palka või positsiooni korrigeerida, kui see tubli töötegija lisaks kohvinurgas rääkimisele avaldaks oma mõtteid ja saavutusi ka oma juhile, näidates reaalseid fakte ja tundes uhkust oma töiste saavutuste üle.

Siin tulevadki mängu läbirääkimisoskused ja argumenteerimise võlu: tulemuseks võib olla palga- või tasemetõus, positsiooni muutus või töökoormuse ümberjaotamine. Samuti on inimesel, kes oskab enda tööalasest väärtuspakkumisest rääkida, alati mitmeid võimalusi edukalt uude töökohta või teise valdkonda kandideerida. Seevastu lihtsalt jutuvestjal ei teki kumbagi võimalust enne, kui tal ei ole midagi reaalset tööandjale ette näidata.

Edu valem on tööalane väärtuspakkumine ja oskus see läbirääkimise võtmes sõnadesse panna.

See ongi palgateadlikkus, mis on nii tööandja kui ka töötaja huvides. Palgateadlik juht ei tõsta palka töötajal, kes on kõige julgem küsija. Palgateadlik juht oskab eristada enda inimeste väärtuspakkumisi, ootab tulemusi, arengut, näiteid ning selgitusi. Pelgalt küsimisest ei piisa.

Tööandjad peavad peagi hakkama töökuulutustes palgavahemikku avaldama

Jõuamegi selleni, et vabas riigis ja tihedas konkurentsis ei pääse me läbirääkimistest. Näiteks seoses Euroopa Liidu uue direktiiviga peavad tööandjad peagi töökuulutustes avaldama muu hulgas ka palgavahemikud. Olukord tööturul muutub keerulisemaks, sest mida paremat palka tööandja pakub, seda enam on ilmselt ka kandidaate ametikohtadele.

Seega kandideerida tuleb vaatamata sellele, et töökuulutustes on juba varsti palgavahemikud avalikud ja võimalik, et on ära toodud isegi täpne palk. Kandideerida ja konkureerida tuleb koos teiste, samuti tugevate ja konkurentsivõimeliste töösoovijatega.

Kui kandideerija CV värbajat kõnetab ja inimene kutsutakse vestlusele, algavad läbirääkimised, mis tähendab avatud dialoogi, mitte pelgalt küsimustele vastamist. Siin tulevad tugeva CV ja erialase hariduse või pika eelneva töökogemuse (aga eriti just siis, kui ei ole veel pikka töökogemust, nt noored) kõrval mängu just sotsiaalsed oskused ning väärtused inimesena – need eristavadki kandidaate.

Töövestluses on võimekal kandidaadil võimalus särada. Palgateadlik olles oskab ta töövestlusel rääkida enda huvist just selle ettevõtte ja töökoha vastu, toob välja enda senised tööalased saavutused, suudab rääkida, missugust väärtust ta sellesse organisatsiooni ja konkreetsesse rolli oma seniste kogemuste/oskuste/saavutustega toob.

Kui aga teadmised palgateadlikkusest ja elementaarsed läbirääkimisoskused puuduvad, jääb tööotsijale nii see töökoht kui ka kuulutuses avaldatud palk kättesaamatuks. Seega, läbirääkimisoskusest ei ole pääsu.

Ükski tööandja ei soovi võtta tööle inimest, keda huvitab vaid suur palk. Seda enam, kui palgavahemik on töökuulutusest teada, liigub läbirääkimiste fookus sisulistele teemadele. Töövestlusel soovivad värbajad välja selgitada kandideerija tegelikku huvi, motivatsiooni ning seda, kuidas ta näeb ennast pakutavas töörollis.

Lõpetuseks läbirääkimiste kultuurist

Eestis ei ole kahjuks tööalane läbirääkimiste kultuur kuigi arenenud ning seetõttu on viimane aeg sellele tähelepanu suunata. Seda paraku ka ei õpetata veel kuskil. Kõige parem on muidugi, kui noored saavad eneseväärtustamise ja läbirääkimisoskused kaasa juba kodust.

Enda tugevustest, saavutustest, ideedest ja palgast rääkimine ei ole häbiasi, vaid teadlikkus iseendast ja usk endasse. Meie tööalane edu sõltub meist endist. Palgateadlikkusega inimene on vääriline kandidaat ja aus konkurent tööturul. Ning ebaõigluse tagakirumine tööandja kohvinurgas liigub pikkamööda ajalukku.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700