Autor: Hendrik Ojamaa, Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht • 13. august 2024

Sel suvel saavutas iga-aastane investeerimisfestival uue osalejaterekordi: Järvamaa metsade vahele kogunes nädalavahetust veetma 2000 finantsentusiasti. Rahatarkuse tuules on jaeinvesteerimine Eestis buuminud. Tallinna börsil on alates 2016. aastast investorite arv kasvanud 20 000 pealt 105 000 inimeseni.(1) Facebooki Finantsvabaduse grupis on tänaseks 62 900 inimest.(2)

Selleks on suure tõuke andnud kodumaine investorkogukond ja meediakajastus. On igati tervitatav, et viimase kümne aastaga on investeerimist ümbritsev elitaarsus asendunud avalike arutelude ja sotsiaalmeediagruppidega. Nende kõrval, kes oma raha kasvatavad, on aga märkamatuks jäänud palju arvukam osa ühiskonnast, kes maadlevad hoopis igapäevase toimetulekuga.

Iga investori kohta on Eestis kolm vaesuses elavat inimest.

Enam kui 100 000 jaeinvestori kõrval elas 2022. aastal 303 000 eestlast absoluutses või suhtelises vaesuses.(3) Tänaseks on olukord ilmselt halvenenud, kuna selle aasta juulis raporteeris OECD, et eestlaste reaalpalk on langenud alla 2019. aasta taseme.(4)

Seega on iga investori kohta kolm vaesuses kannatavat inimest ja probleem on süvenev. Finantskriisis elavatele eestlastele on hädasti tarvis, et investorkommuunis argine rahatarkus jõuaks ka nendeni.

Teiste rahakotis pole küll ilus sorida, kuid vaatame nende enam kui 300 000 eestlase rahaasjadele lähemalt otsa.

Kuidas elavad Eesti madalapalgalised?

Kuigi rahamured esinevad inimestel sõltumata sissetuleku suurusest, on toimetulekuga enim raskusi madala sissetulekuga leibkondadel. Rahandusministeeriumi 2023. aasta uuringu järgi on ligi pooltel neist rahaline seis väga habras.(5)

Eesti leibkonnad, kelle netosissetulek on alla 1050 € kuus

• 42% ei säästa üldse
• 45% ei suudaks suure väljaminekuga toime tulla
• 48% suurim rahaline eesmärk on jooksvad kulutused
• 51% tulud ei kata nende kulusid

On kõnekas, et samal ajal kui Eesti üks populaarseim Facebooki-grupp kannab nime Finantsvabadus, on 48% madalapalgaliste suurim rahaline eesmärk igapäevane ots-otsaga kokkutulek.

Võlgade pidurdumatu kasv

Kuigi OECD uuringutes on eestlaste rahatarkus aasta-aastalt kasvamas, ei jõua see kõige haavatavamate inimeste finantskäitumisse. Olles rääkinud riigiasutuste esindajatega, kes pidevalt eestlaste rahaseisu jälgivad, on eriti suureks häirekellaks võlgade ja võlgnike kasvav trend.

Viimase aasta jooksul on keskmine võlasumma kasvanud 23%.

Sama tunnistavad tööandjad, kelle raamatupidamist koormavad võlgnike kohtutäiturid. Näiteks suurettevõte Mistra-Autex on hinnanud, et kohtutäiturite ja võlgnike tõttu kasvab nende raamatupidamise töömaht kolmandiku võrra.(6)

Käesoleva aasta Aktiva Finance Groupi andmed kajastavad murettekitavat trendi – lisaks võlgnike arvule kasvas keskmine võlasumma kõigest ühe aastaga 23%, 4400 euroni. Kokku on eestlastel 228 000 võlga.(7)

Võlakoormuse kasvu kõrval torkab silma 18-25-aastaste sagenev laenutarbimine ja sealt tekkivad võlad. Tarbimislaenudest koguvad noorte seas populaarsust nn osta-kohe-maksa-hiljem-tüüpi lahendused. Tihti tuleb aga ootamatusena, et tasumata osamaksega kaasnevad kõrged intressid, ja nende tagasimaksetega hätta jäänuna satuvad paljud võlakeerisesse.

100 000 laenuvõlgnikust vaid 2000 saab võlanõu. Abi kuluks ära neilegi, kellel veel võlgu pole, kuid on sattunud makseraskustesse.

Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Ülle Schmidt sõnas intervjuus, et võlgnikud jäävad oma murega üksi. Eestis on saadaval tasuta võlanõustamine kohalike omavalitsuste kaudu, kuid abini jõuab murdosa võlgnikest. Kui laenumaksetega on hinnanguliselt hädas 100 000 eestlast, siis Tervise Arengu Instituudi andmetel saab võlanõu vaid umbes 2000 inimest aastas.(8, 9)

Enne võlavabadus, siis finantsvabadus

Eestis on vaesuses elavaid inimesi kolm korda rohkem kui investeerimishuvilisi. Info ja tugi võlgadest vabanemiseks ja esimeste eurode kõrvalepanemiseks seevastu kahvatub jaeinvestoritele loodud sisu taustal.

Rahatarkuse edendajad on kogukonnale oma teadmisi edasi andes investeerimise massidesse viinud. Rohkem võiks aga rahatarkust jagada ka nendega, kes on võlgades, makseraskustes või pole veel kunagi rahaasjadele mõelnud. Mõni rahatarkuse edendaja nagu Kristi Saare on siin juba eeskuju näidanud. Ja miks mitte ei võiks meil olla Investor Toomase kõrval Võlavaba Tom?

Rahahädas inimesi saavad toetada ka tööandjad, kes sellise tegevuse tulemusena mitte ainult ei tõsta oma inimeste heaolu, vaid ka otseselt investeerivad oma ettevõttesse. PwC uuringu järgi on rahastressis töötaja tööl 47% vähem keskendunud ja puudub viis korda rohkem.(10) Aidates töötajaid rahakriisis, saab tööandja vastu palju produktiivsema ja lojaalsema tööjõu.

Lisaks saab abi anda igaüks, kes on ise juba meelerahufondi ja säästmise peale mõelnud. Selleks ei pea olema finantsguru. Häbitunne paneb paneb inimesi tihti oma rahamuresid varjama, kuid arvestades nende suurt hulka, on neid kõikjal meie ümber. Kui näed, et pereliikmel, sõbral või naabril on abi vaja, aita tal teha esimene samm, et rahaasjad kontrolli alla saada.

Ühel päeval võiks Eestis olla rohkem investoreid, kui on vaesuses kannatavaid inimesi. Ja seda mitte ainult meediapildis, nagu täna võib ekslikult paista.

Viited

1. Äripäev, 2023, Börsijuht, kelle valitsuse ajal sai 20 000 investorist 100 000
2. Facebooki finantsvabaduse grupp
3. Eesti Statistikaamet, 2022
4. OECD, 2024, Employment Outlook
5. Rahandusministeerium, 2023, Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring
6. Äripäev, 2023, Ettevõtted hädas: inimene pole veel töölegi jõudnud, kui võlausaldajad on juba ukse taga
7. Aktiva Finance Group, 2024
8. ERR, 2020, Robert Kitt: Eesti suur mure – 100 000 inimest võlgade küüsis
9. Postimees, 2024, Eesti inimeste võlakoorem on hüppeliselt kasvanud
10. PwC, 2023, Employee Financial Wellness Survey

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.