Autor: Neeme Kalda • 27. august 2024

Deep fake on peamiselt videod või pildid, kus tehisintellekti abil on loodud võltsitud sisu, mis on inimsilmale pea eristamatu tõelisest.

SEB turbeanalüütiku Neeme Kalda kommentaar:

Süvavõltsingu levik on kiire ja laiaulatuslik tänu sotsiaalmeedia ja interneti laialdasele levikule. Kasutades võltsitud sisu, võivad petturid panna inimesi uskuma asju, mis pole tõelised, või manipuleerida oluliste sündmuste käiguga.

Seetõttu tuleks internetis, aga eriti just sotsiaalmeedias levivasse infosse ja videotesse suhtuda väga kriitiliselt ning esitatud fakte kontrollida, et vältida pettuse ohvriks langemist.

Mida suurem äri, seda suurem kahju

Kõige levinumateks näideteks on praegu telefoni ja video teel levivad süvavõltsingu pettused, kus jäljendatakse tuttavate inimeste hääli või videoid. Pole harvad juhud, kus ettevõtte juhi äravahetamiseni sarnase häälega petturid helistavad finantsjuhile ja paluvad kiiresti kanda raha uuele kontole, et tasuda väidetava tehingu eest. Mida suuremaid ettevõtteid jahitakse, seda suuremad on kahjusummad.

Lisaks võidakse helistada väidetavalt tuttava partneri juurest ja paluda teenuse või kaupade eest ettemaksu. Kuna varasemalt on kontakt juba loodud ja häälest tundub inimene tuttav, jäädakse petturite pakkumisega nõusse.

Ohvriks võib langeda ka perekonna sees

Kahjuks ei puuduta see teema üksnes ettevõtteid – süvavõltsingu ohvriks võib langeda igaüks. On olnud juhtumeid, kus perekonnasiseselt on helistatud lähedasele ja küsitud abi või kirjeldatud õnnetusjuhtumit ja proovitud selle kaudu raha välja petta.

Video puhul tundub asi inimestele veelgi usutavam, sest lisaks häälele on sarnane ka pilt. Näiteks tööintervjuude tegemisel võivad petturiteks osutuda nii tööandja kui ka tööle kandideerija.

Petturina tööle ja siis küberkurjategijaks

Kavalamad petturid suudavad edukalt ennast selle tehnikaga ettevõttesse tööle saada ning seejärel sooritada andmevargusi, nakatada olulised infosüsteemid pahavaraga või tekitada muud olulist kahju.

Sama võib juhtuda ka inimesega, kes on saanud petukirja. Kui inimene jääb uskuma, et tegu on päriselt tema pangast tulnud kirjaga, astub kurjategija temaga ühendusse video teel ja esitleb ennast pangatöötajana ning palub PIN-koode teatud toimingute tegemiseks.

Võimalused enda kaitsmiseks süvavõltsingu eest

Süvavõltsing võib olla tõsine oht isikuandmetele ja ühiskonna usaldusväärsusele. Oluline on olla teadlik ja ettevaatlik, et kaitsta end uut tüüpi pettuse eest. Jaga teavet ka oma pere, sõprade ja tuttavatega, et teadlikkust kõigi seas tõsta ning selliseid ohte vältida.

• Kontrolli alati, millisest allikast info tuleb. Kahtluse korral kontrolli info üle mõnest teisest kanalist.
• Suhtu kahtlustavalt, kui võetakse ühendust mitte tavapärase kanali vahendusel.
• Ära usu kahtlaseid kõnesid ja videoid, eriti kui need tunduvad liiga head, et olla tõsi.
• Võta aega mõtlemiseks! Ära lase ennast mõjutada tagantkiirustamise, autoriteetse isiku või hirmutamisega.
• Ole väga ettevaatlik tundliku info jagamisega (isikuandmed, paroolid, aga ka videod ja pildid). Pangatöötaja ei küsi kunagi klientide paroole või PIN-koode.

Allikas: IT uudised