Autor: ImpulsQ GMBH • 3. november 2022

Olge oma andmetega ettevaatlik - ärge avaldage nii palju

Turvaline internetikasutus põhineb ettevaatusel! Ükskõik, kas tegemist on uudiskirjade, ostuportaalide või sotsiaalvõrgustikega, registreerides peab igaüks esitama oma andmed. Paljudel juhtudel tasub otsus eelnevalt hoolikalt läbi mõelda. Kas sa tõesti pead võistlusel osalema? Kas registreerimine on tõesti vajalik e-poest ühekordse tellimuse tegemiseks?

Tasub tutvuda üldiste tingimustega. Saate teada, kas nõustute andmete edastamisega, mille olete andnud. Kui registreerimine ei ole hädavajalik, võite sellest julgelt loobuda. Eriline nõuanne: kõigi vajalike registreerimiste jaoks on kasulik kasutada eraldi e-posti aadressi. Seda saab luua tasuta koos paljude teenusepakkujatega. Era aadressid sobivad ainult ametlikeks ja privaatseteks vestlusteks; vabu teiseseid aadresse saab kasutada registreerimiseks.

Kasutage sotsiaalseid võrgustikke targalt

Eelmise õhtu peofoto, laste pildid - on palju asju, mida inimesed jagavad oma kogukonnaga sotsiaalvõrgustike kaudu. Kui vaadata oma seadistusi, selgub, kes veel saab sinu aktiivelus osaleda. Näiteks sotsiaalvõrgustikus Facebook saab määrata, kas toimuvat saavad näha ainult sõbrad või kõik kasutajad, kes on hiiglaslikku platvormi registreeritud. Mida rohkem tähelepanu pööratakse privaatsusele, seda väiksem on oht, et pildid satuvad valedesse kätesse.

Paljudes Euroopa riikides on saanud tavaks, et isegi tööandjad otsivad sotsiaalvõrgustikest pilte oma töötajatest. Selle lõpetamiseks tasub piirata juurdepääsuõigusi. See ei kehti mitte ainult fotode, vaid ka kirjalike postituste kohta. Eriti kui tegemist on aruteludega tundlikel teemadel (poliitika, religioon, jne), ei ole vaja, et igaüks saaks oma arvamust avaldada.

Valige paroole targalt ja ärge salvestage neid brauserisse

Üks populaarsemaid paroole on endiselt 12345, mis muutub häkkerite rünnaku korral kiiresti probleemiks. Sellise lihtsa salasõna murdmiseks ei ole vaja isegi sobivat brute-force tarkvara. Mõned häkkerid tegutsevad spontaanselt, katsetavad ühte või kahte levinud paroolikombinatsiooni ja on oma edu üle õnnelikud.

Turvalise parooliga saab sellise juhusliku õnne ohvriks langemise ohtu vähendada. Paljusid teenuseid, näiteks Twitterit, Facebooki ja Instagrami, saab samuti kaitsta kahesuunalise autentimisega. Kui salasõna tuleb muuta või kui sisselogimine toimub uuest seadmest, tuleb seejärel teha kinnitus nutitelefoni kaudu.

Turvaline parool koosneb alati vähemalt kaheksast, soovitavalt isegi 12-15 tähest. See sisaldab mitte ainult tähti, vaid tähtede, numbrite ja erimärkide kombinatsiooni. Viimased on mõne teenusepakkuja puhul isegi kohustuslikud, et kaitsta kasutajaid ja isiklikke sisselogimisi.

Oma paroole ei tohiks kunagi salvestada brauseris, sest kui häkkeril on juurdepääs arvutile, on tal ka juurdepääs paroolidele. Paremad on lahutatud paroolihaldurid, mis on kaitstud ka isiklike sisselogimisandmetega. Need on saadaval mobiiltelefoni ja arvuti jaoks. Täiendav nõuanne: tundlike kontode paroole tuleks muuta iga kuue kuni kaheksa nädala tagant. See minimeerib riski, et keegi saab kontole ligipääsu pikaajalise brute force rünnakuga.

Andmete krüpteerimine VPN-võrguga

Nii nutitelefonide kui ka arvutite jaoks on olemas nn VPN-võrgud. Nende eesmärk on varjata internetikasutaja tegelikku identiteeti. Tavaliselt saab veebisaidi operaator automaatselt teavet oma külastajate kohta. IP-aadressi saab välja selgitada, samuti operatsioonisüsteemi ja kasutatud brauseri. VPN-võrk on vaheetapp; võrgukasutajate andmed lähevad võrku ja edastatakse alles seejärel veebisaidile. Veebisaidi operaator ei saa mingit teavet kasutaja identiteedi kohta, vaid ainult andmed VPN-võrgustikust.

Kasutage avalikke arvuteid ettevaatlikult – kaitske oma andmeid

Teie enda arvuti saab väikese oskusteabe abil teha sissemurdmiskindlaks. Olukord on aga teistsugune, kui arvuteid kasutatakse raamatukogudes, internetikohvikutes või koolides. Delikaatsetel andmetel ei ole siin kohta, sest nende salvestamine kellegi teise arvutisse oleks fataalne. Avalikke arvuteid tuleks kasutada ainult igapäevaseks kasutamiseks; internetipanganduse või privaatsesse e-postkasti sisselogimise kasutamine ei ole soovitatav.

Samuti tasub hoiduda sellistest sissekannetest avatud WLAN-võrkude kasutamisel. Täiesti märkamatult on kogenud häkkeritel võimalik luua ühendus avatud võrgu kaudu ja luurata isikuandmeid. Neid andmeid saab seejärel kuritarvitada.

Olge e-kirjadega ettevaatlik – ärge kunagi klõpsake manustele

Andmepüük e-kirjad on laiaulatuslik probleem. Sageli kasutatakse tegelikke ettevõtteid, kelle veebisaite ja logosid kopeeritakse. Kannatanud kasutajad saavad muu hulgas oma pangast e-kirja ja teate, et pangakontol on lahknevusi. Nüüd palutakse kannatanutel lingi kaudu panka sisse logida ja probleemid lahendada. Igaüks, kes sellele lingile klikib, viiakse panga veebilehe koopiale, mis sageli tundub petlikult ehtne.

Kui isiklikud juurdepääsuandmed on nüüd sisestatud, saavad andmepüügi e-kirja saatjad neile ligi ja neid lugeda. Kui logite sisse internetipanka veebipoodides või ka kasiino kontole, ei tohiks veebisaidile kunagi siseneda lingi kaudu. On mõistlik salvestada järjehoidjad, mis viivad otse algse teenusepakkuja veebisaidile. Nii ei pea keegi muretsema, kas tegemist on tõelise või võltsitud saidiga.

Kokkuvõte: paljud turvameetmed on lihtsad ja tõhusad

Hea salasõna valimine, erinevate e-posti aadresside kasutamine – sellised meetmed ei maksa raha ja aitavad kaasa maksimaalsele kaitsele surfamisel. Kui mõtlete hoolikalt läbi, kas ja milliseid andmeid peate esitama, saate vältida isikuandmete edasist levitamist Internetis. Aeg-ajalt tasub Google'is oma nime otsida.