Autor: Elis Vaiksaar • 9. september 2021

Olenemata sellest kui naerusuised ja töökad me oleme, saavad rasked hetked ka kõige usinamaid kätte. See on paratamatus, mille vastu me lihtsalt ei saa. Aga meie võimuses on tööriistad, mille abil saame neid abituid hetki enda jaoks leebemaks muuta. Mida teha?

Ülesanded kirja!

Korralik nimekiri aitab meil silma peal hoida kõigil ülesannetel, mis vajavad ühel hetkel lõpetamist. Kuigi paljud inimesed üritavad nimekirjadest hoiduda argumendiga, et neil on lihtsalt hea mälu ning saavad ilma selletagi hakkama, siis olgem ausad – me oleme inimesed ning mälu võib meid alt vedada kõige ootamatutel hetkedel.

Seega võta paber ja pliiats või kasuta desktopil Sticky Notes rakendust ning pane kõik oma ülesanded kirja. Ära hakka neid tähtsuse järjekorda seadma, sest muidu jooksed kohe järgmisesse ummikusse.

Sea prioriteedid paika ja lõpeta rööprähklemine!

Jah, ma tean, et vahel tunduvad kõik ülesanded ühe palju olulised. Samas tuleta endale meelde, et alati leidub asju, mis vajavad varem lõpetamist kui teised. Kui muu ei aita siis võta lihtsalt tegevuste kaupa. Toon sulle näite enda töö põhjal. Kui laual on artiklite kirjutamine, konverentsi esinejate valimine ning erilehe toimetamine, siis nimekirja läheb esmalt see, millega tõesti ongi kõige põletavam. Kui tean, et jõuan pärast teiste ülesannete tegemist veel artikleid kirjutada, lisan selle nimekirja lõppu. Kui aga tean, et saan selle kiiresti tehtud siis sean selle hoopiski nimekirja algusesse, et pärast suurematele ülesannetele keskenduda.

Sealt edasi vaatan järgmiste ülesannete tähtaega ning vastavalt sellele sean need järjekorda. Kui on valida kevadise konverentsi programm või järgmisel nädalal ilmuv erileht, saab tähtsuselt teisele positsioonile minu järjekorras see teine. Kui üks asi on tehtud, võid kindel olla, et sul on juba natukene parem tunne ning usu mind – õhtul tuleb väga hea uni, sest kõik ülesanded said täidetud!

Räägi kolleegidega

Tunnistan, et kuna olen üsna introvertne inimene, siis kolleegidel on päris keeruline mind koos endaga lõunale meelitada või leida ühiseid kohvipause. Üldiselt võtan nendel hetkedel teadlikult aega endale, et korraks tööpäeva keskel aeg maha võtta. Üks kolleeg tundis mõned kuud tagasi selles osas muret ning ütles lause, mis mind kummitama jäi: „Sa ei tea kunagi, milliseid ootamatuid ideid või lahendusi kolleegidega lõunatades leida võid!“ Kuldsed sõnad! Tal oli täiesti õigus. Isegi kui arvad, et sinu mõtetest piisab suurte asjade loomiseks, on alati hea kui kuulad teiste mõtteid. Sellest võivad välja kasvada täiesti geniaalsed ideed!

Kui tunned, et oled omadega pahuksis, siis küsi oma kolleegilt, kas tal on veidi aega selleks, et sinuga natukene rääkida. Vajadusel helista talle kui ta parasjagu sinu kõrval ei ole. Te ei pea rääkima tingimata tööst või väga tõsistest teemadest. Lihtsad teemad, väikesed jutud ja teie mõlema enesetunne ning tuju on leidnud taas tõusutee. Kui sa ei oska leida paremat väljapääsu oma ülesannete puntrast, siis räägi temaga sellest, sest ehk tal leidub mõni idee, kuidas olukorda lahendada. Isegi kui kahtled, siis proovi lihtsalt järele!

Julge küsida abi

Pean tunnistama, et abi küsimine on enamasti kõige keerulisem asi, millega inimesed ei julge ega taha tegemist teha. Ka minul on sellega palju probleeme olnud ning saan selle tõttu paremini aru, miks see nii on. Tulen tööalaselt keskkondadest, kus ei tohtinud abi küsida, sest see näitas töökaaslaste või ülemuste silmis välja sinu nõrkusi. Nüüdseks olen ka ise targemaks saanud ning mõistan, et ma ei pea kõike ise teadma ning abi või nõuande küsimine on täiesti normaalne nähtus, mida kohati isegi peab tegema, et õppida.