Autor: Maret Maripuu • 13. september 2021

Juhtkiri: Kaugtööst on saanud argipäev

Kaugtööst on räägitud aastaid – kuidas tehnoloogia areng meie harjunud töörütmi muutma hakkab. Reeglina noogutati kaasa või kehitati õlgu – nojah, las need veidrikud teevad oma kohtumisi veebis, meie käime kontoris edasi ja sõidame vajaduse korral kohale.
Maret Maripuu
Foto: Tiit Blaat

Kui aga saabus koroonaviirus, lõi see töömaastiku põhjalikult segi. Enam ei tundunud kellelegi veider logida töökoosolekuteks Zoomi või aidata just voodist välja roninud last esimesse Teamsi-tundi. Kaugtööst sai uus normaalsus.

COVID-19 sundis tööandjaid ja töötajaid tööelu trendide ja tehnoloogiliste võimalustega kohanema ja neist kinni haarama. Kriisist tulid edukamalt välja ettevõtted, kus kaugtööd oli juba praktiseeritud, kus olid olemas nii sülearvutid, oskused kasutada infotehnoloogilisi vahendeid kui ka kokkulepitud reeglid, kuidas kaugtööd teha.

Kaugtööl on oma plussid ja miinused. Plusspoolele jääb kindlasti parem töö ja pereelu ühitamine, töö ja kodu vahel sõitmiseks kulunud aja ja raha kokkuhoid. Nii mõnigi linnainimene avastas, et maal on täitsa võimalik elada, jätkates meelepärast tööd. Tööandja saab rahulolevad ja motiveeritud töötajad ning seeläbi paremad töötulemused. Avaram on värbamisturg, sest asukoht ega riigipiir ei takista parimate töötajate palkamist. Kokku saab hoida kontorikulude pealt ja suunata see raha teistesse olulistesse valdkondadesse.

Kaugtööga kaasneb aga omaette probleemistik. Esimene küsimus on usaldus – kas tööandja usub, et töötaja saab oma tööülesannetega iseseisvalt toime, olles n-ö silma alt väljas? Teine teema on kommunikatsioon, et vältida ka distantsil olles möödarääkimisi ja infosulge. Usaldus ja suhtlemine tunduvad olevat meie tööturul (aga ehk ka laiemalt Eesti elus) üks suurimaid probleeme. Tööinspektsiooni jõudnud murekõned saaks lahendada sageli just avatud aruteluga. Kaugtöö nõuab töötajalt distsiplineeritust, oskust oma aega planeerida, et säiliks töö- ja pereelu tasakaal. Pidevalt ei tohi olla töölainel ega vastupidi, kogu aega isiklikeks või kodusteks asjatoimetusteks kasutada. Kaasneda võib üksildustunne, sest inimlikke kontakte jääb vähemaks.

Kaugtööd planeerides tuleb alustada kokkuleppe sõlmimisest. Tööandja peab töötajaga läbi rääkima, kas tol üldse on võimalik kodukontoris töötada. Kui kolmetoalises korteris elab kahelapseline pere, pole reaalne seal pidada kahte kodukontorit, kahte klassiruumi, sööklat ning pesumaja, rääkimata võimalusest võtta puhkepause. Kodukontoris peab olema võimalik luua töötamiseks vajalik keskkond, mis ei kahjustaks töötaja tervist. Köögilaua taga taburetil sülearvutiga töötamine ei paku ergonoomilist töötegemise võimalust. Samuti tuleb läbi mõtelda, kas ka vaimne ruum toetab süvenemist – kui pidevalt tuleb hoolitseda teiste pereliikmete eest, võib töötaja sootuks läbi põleda. Läbi tuleb arutada ka see, kui peaks tekkima mõni probleem või juhtuma tööõnnetus.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vajavad muutunud oludes riiklikul tasandil läbiarutamist. Praegu vastutab tööandja kaugtööl oleva töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest. Seadusega vastuolus ning seega tühised on kokkulepped, mis välistavad kaugtöö korral tööandja vastutuse. Ent kas kaugtöö puhul on mõistlik kogu vastutust panna tööandjale? Nii mõnigi tööandja on just sellele paragrahvile viidates põhjendanud, miks ta kaugtööd ei luba.

Kriisiajal tuli välja, et üks suurimaid takistusi kaugtöö tegemisel oli kehv internetiühendus ja vajakajäämised keskealiste ja vanemate töötegijate digioskustes. Riigi ülesanne on tagada üle Eesti hästi toimiv internetiühendus, et kehva levi tõttu ei jääks ükski koolitund või töökoosolek pidamata. Samuti tuleb pakkuda digioskuste täiendõpet, et kaugtöö tegijad saaksid oma ülesannetega toime.

Mõistagi ei saa kõiki töid ka parima tahtmise korral distantsilt teha. Nii peavadki paljud organisatsioonid tegutsema justkui kahes taktis – on kohalolijad ja on kaugtöötajad. Milliseid probleeme see pikemas perspektiivis kaasa toob, on täna veel vara ütelda. Kõige õigem on jälgida oma organisatsiooni hingamist, kuulata oma töötajaid ning leida koostöös parimad lahendused.

Allikas: tööelu.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700