Autor: Kaido Pajumaa • 15. september 2021

Kõige suurem probleem on muidugi siis, kui juht võrdsustab töötajate motivatsiooni rahahulgaga, mida ta töötajale maksta saab. Kahtlemata on raha iga töötaja jaoks oluline (mõnikord isegi kõige olulisem), aga ei saa ära unustada, et palgapäev on ainult üks kord kuus. Töötaja peab tööle tulema ja oma motivatsiooni üles leidma aga vähemalt 22 korda kuus. Ja vaevalt, et keegi loeb pärast eelmist palgapäeva päevi järgmiseni. Selline mõtteviis juhi poolt võiks töötajale olla lausa alandav.

Eksisteerib 4 motivatsiooniliiki

Lihtsalt öelduna võib motivatsiooni jagada 2 suurde rühma – sisemine (intrinsic) ja väline (extrinsic) motivatsioon -, mille kombineerimisel tekib 4 motivatsiooniallikat:

1) Sisemine positiivne motivatsioon – “Tahan ise teha”

2) Sisemine negatiivne motivatsioon – “Sunnin end tegema”

3) Väline positiivne motivatsioon – “Teen, sest saan selle eest „seda“”

4) Väline negatiivne motivatsioon – “Teen, et vältida „seda“”

Sisemine positiivne motivatsioon

See motivatsioon on kõige loomulikum, kõige edasiviivam ja kõige motiveerivam motivatsiooniliik. Selle puhul tekib motivatsioon inimese huvist midagi teha.

Olgu selleks siis mõni meeldiv tööülesanne, sellest tekkiv saavutuse tunne või rõõm kellegagi koos millegi tegemisest, tunneb inimene seda motivatsiooni kasutades tegevusest isiklikku rõõmu ja naudingut.

Näiteks meeldib sulle tegelda aiatöödega, ja lähed pühapäeva hommikul seda rõõmuga tegema.

Sisemine negatiivne motivatsioon

Ka see motivatsioon tekib inimese enda sees, täpsemalt tekitab ta endas selle. Seetõttu võibki seda nimetada „enesesundimiseks“. Mis tegevus see võib siis olla, mille tegemist me ei naudi, aga peame seda siiski tegema?

Kuidas oleks näiteks kodu koristamise ja nõude pesemisega? Usutavasti on inimesi, kes ka neid väga naudivad, aga samas paljudele on see arvatavasti lihtsalt kohustus, mida tuleb teha (saamata selle eest midagi välist ja puudub ka otsene hirm selle ees, kui see tegemata jätta).

Väline positiivne motivatsioon

See on siis see kurikuulus rahaline motivatsioon, või muu millegi välise nimel pingutamine. Muidugi on see seotud eelmise punktiga, sest peame end sundima sageli tööle minema selleks, et elamiseks vajalikku raha teenida.

Samuti saavad selle motivatsiooni kaudu paljud juhid oma töötajatega manipuleerida – nad teavad, et töötajatel pole valikut, sest nendel on raha vaja. Üldjuhul teevad inimesed seda motivatsiooni kasutades ära ainult hädavajaliku.

Väline negatiivne motivatsioon

See on töötamine või millegi muu tegemine hirmuvalitsuse all. Selle motivatsiooni peal olles võib inimene teha erinevalt eelmisest punktist veidi rohkem kui hädavajalik, sest ta kardab saada karistada.

Tean isiklikult inimesi, kes teevad töö juures „igaks juhuks“ asju, sest kunagi ei tea, mida juht temalt täpselt ootab. Teda kannustab hirm võimaliku karistuse ees, kui ta jätab tegemata midagi, mida temalt juht mõttes ootas.

Millist motivatsiooni juhina kasutada?

Kuna välist motivatsiooni on juhil alati lihtsam kasutada, kipuvad paljud juhid just seda ka tegema. Nii raha kui hirmu kasutamise puhul ei pea juht väga palju süvenema töötaja sisemistesse (psühholoogilistesse) vajadustesse ja ootustesse, vaid ta hoiab töötaja rakkes tema füsioloogilistele vajadustele “mängides” – kõikidel on raha vaja, ja kõik väldivad ebamugavusi.

Kahjuks ei too aga välisel motivatsioonil toimiv töötaja ettevõttele kõige paremaid tulemusi. Motivatsioonieksperdid ütlevad küll, et tükitööd ja lühiajalist tööd tegevate töötajate puhul võib edukalt seda kasutada, aga mu isiklik kogemus näitab, et tegelikult soovivad ka sellist tööd tegevad inimesed tunda end tööandja, oma meeskonna ja juhiga olevat emotsionaalselt seotud. Väline motivatsioon sellist sidet aga üldjuhul ei loo.

Seetõttu proovi välist ja sisemist motivatsiooni parem kombineerida:

a) Ole nõudlik, mis stimuleerib välist negatiivset motivatsiooni – töötaja teab, et sa julged nõuda ja sa ei lepi keskpärasega;

b) Maksa õiglast palka, mis stimuleerib välist positiivset motivatsiooni – öeldakse, et ebaõigluse tunne on üks suurimaid de-motivaatoreid. Seetõttu proovi maksta alati vähemalt turu keskmist palka oma valdkonnas, ja veidi peale!

c) Tuleta meelde töötajatele, et nad ei saa ainult tööandja peale motivatsioonis lootma jääda, vaid nad peavad oskama ka enesemotivatsiooni kasutada. See stimuleerib nende sisemist negatiivset motivatsiooni – nad peavad õppima end mõnikord sundima tegutsema väljaspool oma mugavustsooni ja proovima uusi asju (minema kaasa muudatustega), mis on ettevõtte arenguks vajalikud;

d) Loo väärtustav, usaldav ja motiveeriv keskkond, mis stimuleerib töötajate sisemist positiivset motivatsiooni – töötaja peab tundma, et ta saab isiklikult sellest tööst lisaks rahale veel midagi. Üldjuhul on 4 asja, mida inimene lisaks palgale oma töökohast ootab: kokkuhoidev meeskond, iseseisvus (otsustusvabadus, tegutsemisvabadus), tähendusrikas töö (olulisuse/kasulikkuse tunne), edukas olemise tunne (töövõidud, saavutused, õppimine). Kui sa juhina nendele neljale tähelepanu pöörad, näed ajas ka üha motiveeritumaid töötajaid.

Allikas: Motivaator.ee