Autor: Sekretär.ee • 4. november 2021

Mida teha selleks, et pressile mõeldud sõnumiga nii ei juhtuks?

1. Esmalt kaalu, kas edastamisele minev info üldse väärib avalikku tähelepanu. On sul teada anda midagi sellist, mis peab jõudma võrgu- ja trükimeediasse ning tele- ja raadiouudistesse? Oled sa ise või on isikud, keda esindad, valmis pressiteatele lisaks selgitusi jagama, küsimustele vastama, kaamera ees seisma? Kas teavitad ajakirjanikke millestki olulisest, aktuaalsest, vajalikust, erakordsest, laiemat üldsust puudutavast?

2. Kui oled otsustanud pressi igal juhul informeerida, siis vali välja need väljaanded, meediakanalid ja ajakirjanikud, kes kindlasti peaks pressiteate saama. Mõtle, kes on konkreetse sõnumi puhul õige adressaat. Huupi saadetud info on paraku kadumisele määratud. Pole ju otstarbekas saata sama kirja spordi- ja majandustoimetuse ajakirjanikele. Pea meeles sedagi, et meediakanali üldaadressile ja sama kanali töötajatele nimeliselt lähetatud kirjad on tarbetu dubleerimine. Üldmeiliaadressi kasutades on ka oht, et sõnum jääb täielikult tähelepanuta. Kõik arvavad, et küll keegi tegeleb teatega, aga kokkuvõttes ei tegele sellega keegi.

3. Vali ajakirjanikud ja meediakanalid konkreetset projekti arvesse võttes. Hinda, kas sinu pressisõnum peaks saama üleriigilist kajastust või sobib see pigem kohalikku väljaandesse. Kui teade on ajatundlik ja vajab kohest kajastust (näiteks õnnetused, avariid, ümberkorraldused transpordis jms), siis edasta see esimesena veebiväljaannetele.

4. Ära kirjuta e-kirja teemaks ainult „Pressiteade“ või veel hullem „PRESSITEADE“. See ei anna edasi mingit teavet. Teema võib küll sõna „pressiteade“ sisaldada, kuid lisa sellele koolon ja pressiteate pealkiri.

5. Mida läbimõeldum pealkiri, seda enam on lootust ajakirjanikes huvi tekitada. Kui kutsud neid näiteks uue söögikoha avamisele, siis kõige igavam oleks pealkirjastada seda nõnda: „Kolmapäeval avab uksed uus söögikoht“. Mõtle, ehk on selles uues söögikohas midagi erilist, mida teistel pole; äkki toimub avamispäeval midagi, mis vääriks pealkirjas mainimist; võib-olla tasub pealkirjas viidata söögikoha tuntud omanikele, tavatule asukohale, enneolematule menüüle, originaalsele interjöörile, omapärasele kliendiprogrammile või põnevale avamisüritusele vms.

6. Kirjuta pressiteate tekst meili sisse. See on ajakirjanikule hõlpsaim ja kiireim viis sõnumit lugeda. Manusena lisatud pressiteate avamine on tülikas. 7. Manusena võid kaasa panna hoopiski JPG-vormingus pildimaterjali, mida ajakirjanik saab kohe kasutada. Kui fotosid on rohkem kui kolm või kui lisatavad failid on mahult suured, siis on mõistlikum lisada teksti järele link, kust saab fotod või video alla laadida.

8. Ettevõtte logo, jooniseid ja kaarte on täiesti mõttetu kaasa panna – neid ei kasutata.

9. Pressiteade ei tohi olla lohisevalt pikk (ületades ühte A4 lehte) ega ka mitte kahelauseline teade. Kõik oluline (mis toimub? kus toimub? millal toimub? kes korraldab?) peab saama kirja asjalikus sõnastuses.

10. Kasuta ladusat ja korrektset eesti keelt. Mida sujuvam sõnakasutus, seda lihtsam on ajakirjanikul teksti toimetada ja pressiteade kiirelt veebi üles panna. Ära koorma juttu liigse statistikaga. Väldi kantseliiti, keerulisi võõrsõnu ja ingliskeelseid termineid.

11. Kasuta pressiteates ühe-kahe kõneisiku tsitaate. Tsitaadid on ajakirjanike lemmikud. Kui keegi ütleb pressiteates midagi vaimukat, tekitab see ajakirjanikes huvi teemat edasi uurida ja midagi lisaks küsida. Sisutühja kommentaari, mis pressiteatele midagi juurde ei anna, pole siiski mõtet pelgalt vormitäiteks kirja panna.

12. Väldi pressisõnumi tekstis erinevaid kirjatüüpe, värve, kujunduselemente, graafikat ja muud taolist, mis segab olulisele keskendumist.

13. Pressiteate lõpus too paari-kolme lausega ära ettevõtte või ürituse taustinfo. Siin võib lühidalt mainida, millega ettevõte tegeleb, tuua ära mõned numbrid (näiteks müügitulu), asutamisaasta, omanikud, töötajate arv jms. Seda teavet üldjuhul uudises ei kajastata.

14. Pressiteade on mõistlik välja saata tööpäeva esimeses pooles ehk kella 8–12 vahel. Pärastlõunasel sõnumil on veel lootust järgmise päeva lehte ja õhtustesse teleuudistesse jõuda. Head šansid päevauudistesse ja lehte pääsemiseks on ka varahommikul välja saadetud pressiteatel. Muul ajal (töövälisel kellaajal ja nädalavahetusel) lähetatud pressiteateid kajastatakse peamiselt võrgumeedias.

Pressiteate ülesehitus:

* Pealkiri

* Sissejuhatus ehk liid (kaks kuni kolm lauset)

* Sissejuhatust laiendav tekstilõik (kolm kuni neli lauset)

* Teine seletav lõik (kaks kuni kolm lauset)

* Tsitaat esimeselt kõneisikult (paar lauset)

* Tsitaat teiselt kõneisikult (paar lauset)

* Lõpulõik taustinfoga

* Kõneisikute andmed

* Pressiteate saatja andmed

Pressiteate näide

Veski uulitsas avatav kohvik jagab laiali 1000 pätsi leiba

Sel kolmapäeval avatakse Veski uulitsas uus ja moodne kohvik. Avamispäeva puhul kingivad kohviku omanikud Pagar ja Kondiiter külastajatele tuhat värskelt kohapeal küpsetatud rukkileiba.

Turistide seas populaarsel Veski tänaval tegevust alustav kohvik on esimene kohalik kondiitritöökoda, mis hakkab lahti olema seitse päeva nädalas. Kohvik pakub laias valikus käsitööna valminud küpsetisi. Kookides ja saiakestes ning naturaalse juuretisega rukkileibades kasutatakse ainult kohalikku päritolu toorainet.

Kohviku avamisüritusel sel kolmapäeval saavad esimesed külastajad kingiks kaasa samal hommikul küpsetatud 1,5kilose rukkileivapätsi. Et soovijad värske leivata ei jääks, pannakse ahjud tööle juba öösel.

Kohviku perenaise sõnul eristubki avatav kondiitriäri piirkonna teistest müügikohtadest eelkõige selle poolest, et kogu müügiks minev kaup valmib kohapeal.

„Kuna hindan kõrgelt kohalike talunike toodangut, siis kasutame oma küpsetistes ainult eestimaist toorainet,“ lisas kohviku perenaine (tuua ära perenaise nimi).

Perenaise sõnul pärinevad kõik kondiitritoodete retseptid temalt endalt.

„Olen juba ammu unistanud sellest, et saaksin avada päris oma kohviku ja kaubelda seal koduste kookide ja saiakestega,“ märkis perenaine (perenaise nimi).

Kohviku asutamist toetanud investor ütles, et hindab väga kohaliku inimese algatust ja tahet kodukanti midagi uut luua.

„Kui kuulsin perenaise (perenaise nimi) ideest avada Veski tänaval kohvik, olin kohe nõus tema ettevõtmisse rahaliselt panustama. Usun, et see uus kondiitriäri on populaarne ka hooajavälisel ajal,“ avaldas investor (investori nimi).

Uues kohvikus saab tööd seitse inimest. Kohviku sortimendis on üle 30 erineva saiakese, koogi ja leiva. Söögikoht on avatud seitse päeva nädalas, hommikust õhtuni. Kohviku rajamine läks maksma 100 000 eurot. Kohalik omavalitsus toetab kohviku loomist 1400 euroga.

Lisainfo:

* kohviku perenaise nimi ametinimetus

* asutus

* telefoninumber

* meiliaadress

Lisainfo ka:

* kohviku investori nimi

* ametinimetus

* asutus

* telefoninumber

* meiliaadress

Pressiteate koostas:

* teate koostaja nimi

* ametinimetus

* asutus

* telefoninumber

* meiliaadress

Allikas: toimetaja.eu, Autor: Anu