Autor: Sekretär.ee • 11. november 2021

Vandetõlget tehakse nii võõrkeelest eesti keelde kui ka vastupidi. Erinevalt tavatõlkest võib ametliku tõlke teha ainult selline isik, kes on sooritanud vandetõlgi kutseeksami keelesuunal, milles tõlget vajatakse. See on riiklik kord, mille eesmärk on kindlustada vandetõlke kvaliteet ja usaldusväärsus.

Eestis tegutseb üle 50 vandetõlgi ning esindatud on inglise, vene, soome, saksa, hollandi, rootsi, taani, norra, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, läti, leedu, poola ja ukraina keel. Kõikide Eesti vandetõlkide kontaktandmed koos keelepaaridega leiab Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Vandetõlk osaleb peaaegu kogu protsessis, mis on vaja dokumendi tõlke esitamiseks läbida: ta on pädev nõustama kliente, kinnitama väljatrükke ja ärakirju ning korraldama dokumendi apostillimist notari juures.

Kui Eesti ametiasutus vajab dokumendi tõlget sellisel keelesuunal, mille vandetõlki Eestis ei ole, peab tõlke kinnitama välisriigi pädev ametiisik. Kui ka see ei ole võimalik, on dokument vaja esmalt tõlkida keelde, mille vandetõlk on Eestis olemas, ning alles seejärel eesti keelde.

Kõige enam tellitakse vandetõlkidelt juriidiliste dokumentide, näiteks notariaalaktide ja kohtulahendite, ning haridusega seotud dokumentide, näiteks diplomite ja tunnistuste tõlkeid. Vandetõlgi igapäevatöösse kuulub ka perekondlike dokumentide, näiteks abielu- ja sünnitunnistuste tõlkimine.

Kuna vandetõlke on vähe ning ootejärjekorrad seetõttu pikad, on hea tellida tõlge aegsasti. Arvestada tuleks vähemalt ühe nädalaga, kuna tihtipeale on vandetõlgil vaja dokumenti füüsiliselt näha, mistõttu võib tekkida vajadus see ühest linnast teise toimetada. Ka dokumendi juriidilisse sisusse süvenemine võtab aega.

Kui sa pole kindel, kas vajad vandetõlget või tavalist tõlget, on kõige otstarbekam pöörduda selle asutuse poole, kellele tõlke esitama peab. Selgeks tuleb teha ka see, kas asutus ootab tõlkele notari või vandetõlgi kinnitust või piisab sellestki, kui tõlke all on tõlkebüroo tempel ning tõlkija nimi ja allkiri.

Milliste dokumentide tõlkimist enim nõutakse?

Dokumendid, mille tõlkimist nõutakse meilt enim, on pass, koolitunnistus ja haigusleht. Järgnevalt seletame, millised on nende dokumentide tõlkimise iseärasused ja millele peaks eelkõige tähelepanu pöörama.

Kuidas käib tunnistuse tõlkimine?

Esmalt tasub kindlaks teha, missugust tõlget ja tõlke kinnitust dokumenti vastuvõttev kool ootab. Võib juhtuda, et koolitunnistuse puhul piisab ka tõlkebüroo kinnitusest ning seda pole vaja notariaalselt kinnitada, legaliseerida ega apostillida. Mõnikord väljastab õppeasutus lõputunnistuse ka inglise keeles, seega ei teeks paha uurida, kas koolil, mille lõpetasid, on vajalik dokument inglise keeles juba olemas. Kui dokumenti vastuvõttev asutus nõuab selle legaliseerimist või apostillimist, tuleb see kõigepealt ametlikult kinnitada ning alles seejärel vandetõlgile saata.

Kuidas käib passi tõlkimine?

Ka passi tõlkimisel võiks esimese sammuna uurida välisriigi asutuselt, kas passi tõlge on üldse vajalik. Tihti nõuavad passi või ID-kaardi tõlget krediidiasutused, enamasti seoses rahapesu tõkestamise meetmetega. Rahvusvahelise tava kohaselt isikut tõendavaid dokumente ei apostillita ega legaliseerita, kuid see ei ole juriidiliselt keelatud ning mõnikord võivad välisriigi pangad seda lausa nõuda.

Seega tasub lasta ametiasutusel täpsustada ka nõutav dokumendi vormistus (kas see peab olema apostillitud või legaliseeritud, kas koopiad peavad olema notariaalselt kinnitatud, kas peab olema lisatud vandetõlgi kinnitatud tõlge). Juhul kui välisriigi asutus nõuab nii legaliseerimist või apostillimist kui ka vandetõlget, on kõige õigem lasta dokument esmalt ametlikult kinnitada ning seejärel vandetõlgile saata.

Kuidas toimida passi, koolitunnistuse ja muude dokumentide tõlkimise puhul?

* Lase vastuvõtval asutusel täpsustada, millist tõlget ja millist kinnitust nad dokumentide puhul nõuavad. Kas dokument vajab üldse vandetõlget? Kas dokument on vaja ametlikult kinnitada? Kas tõlke peab olema kinnitanud notar või vandetõlk või piisab tõlkebüroo kinnitusest?

* Kui ametlik kinnitus on nõutav, lase dokument esmalt apostillida või legaliseerida.

* Vaata alltoodud riikide nimekirjast järele, kas dokument vajab apostillimist, legaliseerimist või on meie valitsus sõlminud teise riigiga leppe, mille alusel ei ole nõutav kumbki.

* Legaliseerimiseks esita dokument selle välja andnud riigi välisministeeriumile või konsulaaresindusele ning pärast dokumendi tagasisaamist edasta see välisriigi välisministeeriumile või -esindusele.

* Apostillimise korral lase dokument apostillida notaril selles riigis, kus dokument on välja antud.

* Kui dokument on ametlikult kinnitatud (või kui seda ei nõuta), esita dokument tõlkimiseks vandetõlgile ning vajaduse korral lase see vandetõlgil ka kinnitada.

* Kui dokumendi tõlge on vaja notariaalselt kinnitada, esita see notarile.

* Esita dokument vastuvõtvale ametiasutusele.

Kuidas käib haiguslehe tõlkimine?

Kui ravikindlustatud Eesti kodanik juhtub haigestuma välismaal ja soovib avada haiguslehe, saab haigestumist tõendava dokumendi väljastada ka välisriigi arst. Välisriigi arsti kirjutatud tõend tuleb esitada tööandjale, kes lisab sellele oma tõendi ning esitab dokumendid haigekassale. Mõningatel juhtudel võib haigekassa nõuda, et välisriigis välja antud arstitõend tõlgitaks. Need juhtumid on aga harvad, sest tavaliselt saab välisriigi arstil paluda tõendi kirjutada inglise keeles.

Pealegi on arstitõenditel olevad väljendid enamasti ladinakeelsed, mis on arstidele nende emakeelest olenemata arusaadavad. Tõlge on vajalik üksnes sellisel juhul, kui tõend on välja antud kolmandates riikides ning koostatud arstidele loetamatus keeles. Haigestumistõendit ei ole vandetõlgil kinnitada vaja.

Euroopa Liidu standardvorm

Kõiki dokumente ei ole vaja tõlkida. Kui teisele Euroopa Liidu riigile esitatakse perekonnaseisu, perekonnasündmust või kodakondsust tõendav dokument, elusoleku tõend, alalise elu- või asukoha tõend või karistusregistri väljatrükk ningdokument on koostatud keeles, mis on sihtriigi ametlik keel, ei ole dokumenti vaja tõlkida. Samuti ei ole dokumenti vaja tõlkida siis, kui selle kohta on välja antud Euroopa Liidu standardvorm.

Kui dokument on välja antud teises Euroopa Liidu liikmesriigis, võib selle Eesti ametiasutustele esitada kas eesti, inglise või vene keeles. Mõnes muus keeles koostatud dokumenti ei ole vaja tõlkida juhul, kui selle kohta on välja antud Euroopa Liidu standardvorm.

Euroopa Liidu standardvorm aitab vastuvõtval ametiasutusel mõista avalikku dokumenti, mis ei ole välja antud vastuvõtva liikmesriigi aktsepteeritavas keeles. Mitmekeelset standardvormi saab välja anda ainult selles liikmesriigis, kus avalik dokument on koostatud, ning seda võib teha ainult volitatud ametiasutus. Rohkem teavet standardvormide kohta leiab Euroopa Liidu ametlikult kodulehelt. Elektroonilise standardvormi eest tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot, paberil standardvormi eest 20 eurot.

Mitmekeelset standardvormi on võimalik lisada dokumendile, mis tõendab järgmist:

* sündi;

* elusolekut;

* surma;

* abielu;

* abieluvõimet;

* perekonnaseisu;

* registreeritud kooselu;

* registreeritud koosellu astumise võimet;

* registreeritud kooseluga seotud staatust;

* alalist asukohta ja/või elukohta;

* karistusregistri kande puudumist isiku kodakondsusjärgses liikmesriigis.

Dokumendi kinnitamine ja apostill

Kui asutus, kellele dokument esitatakse, nõuab ametlikult kinnitatud tõlget, tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Legaliseerimine on pikem protseduur, mille korral peavad dokumendi kinnitama Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakond või välisesindus ning välisriigi välisesindus ja/või välisministeerium. Legaliseerimise korral tuleb tasuda 30-eurone riigilõiv ning dokumendid tuleb saata Välisministeeriumisse posti teel. Kui välisriigi avalikku dokumenti soovitakse kasutada Eestis, tuleb alustada legaliseerimist dokumendi välja andnud riigi välisministeeriumis või -esinduses ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või siinse Välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

Dokumentide ametliku tunnustamise lihtsustamiseks on paljud riigid liitunud apostillikonventsiooniga: nende riikide vahel edastatavate dokumentide puhul piisab sellest, kui kinnituse on andnud vaid ühe riigi ametiasutus. Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus dokument on välja antud.

Avalik dokument on:

* haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms);

* kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, kohtutäituri dokument vms);

* registri väljavõte;

* notari või vandetõlgi dokument.

Eestis tegelevad apostillimisega notarid ning selle eest tuleb maksta 26,82 eurot notaritasu. Alates 2017. aastast saab apostilliregistri iseteenindusportaalis vormistada ka e-apostilli. Loetelu konventsiooniga liitunud ja mitte liitunud riikidest leiad altpoolt.

Kõige õigem on lasta dokument esmalt legaliseerida või apostillida ning alles seejärel vandetõlgile saata. Pärast legaliseerimist või apostillimist tõlgib vandetõlk dokumendi ja tellijal tuleb maksta tõlketeenustasu.

2021. aasta seisuga ei vaja apostillimist ega legaliseerimist dokumendid, mis saabuvad järgmistest riikidest: Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa ja Itaalia. Ka Eestist nendesse riikidesse esitatavaid dokumente ei apostillita ega legaliseerita, välja arvatud juhul, kui klient seda mingil põhjusel ise soovib. Nende riikide dokumendid saab vandetõlk tõlkida kiiresti ning täiendavat kinnitust notarilt ega ministeeriumilt ei ole vaja. Sel juhul ei pea klient maksma ka legaliseerimise ega apostillimise tasu – tasuda tuleb vaid tõlketeenuse eest.

Alates 2012. aastast ei ole vaja apostillida ega legaliseerida ka Eesti ja Soome vaheliste perekonnaseisuandmete (ja Soome puhul kiriku liikmeregistri) väljavõtteid, näiteks sünni-, surma-, abielu- ja lahutustõendeid, abieluvõime ja nimemuutuse tõendeid ega rahvastikuregistri väljavõtteid. Neid dokumente väljastavad inglise keeles kõik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse üksused.

Perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid ei ole vaja apostillida Eesti ja järgmiste riikide vahel: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Šveits ja Türgi.

Samuti ei ole apostilliga kinnitamine vajalik juhul, kui teise Euroopa Liidu liikmesriiki soovitakse esitada perekonnaseisu, perekonnasündmust või kodakondsust tõendav dokument, elusoleku tõend või karistusregistri väljatrükk. Teiste apostillimist puudutavate erisuste kohta saab lugeda siit.

Soovitame enne apostillimise taotlemist kindlaks teha, kas välisriigi asutus nõuab dokumendi originaali või piisab ka kinnitatud ärakirjast.

▲ ▼ Belgia	▲ ▼ Iirimaa
Itaalia	Läti
Leedu	Poola
Prantsusmaa	Taani
Ukraina	Venemaa

▲ ▼ Afganistan	▲ ▼ Alžeeria
Angola	Araabia Ühendemiraadid
Bangladesh	Benin
Burkina Faso	Elevandiluurannik
Egiptus	Eritrea
Etioopia	Ghana
Guinea	Haiti
Iraan	Iraak
Island	Jeemen
Jordaania	Kambodža
Kamerun	Keenia
Kongo Demokraatlik Vabariik	Kongo Vabariik
Kuuba	Kuveit
Laos	Liibanon
Liibüa	Madagaskar
Malaisia	Mali
Mauritaania	Mosambiik
Myanmar	Nepal
Niger	Nigeeria
Pakistan	Katar
Rwanda	Saudi-Araabia
Senegal	Sierra Leone
Sri Lanka	Sambia
Sudaan	Süüria
Zimbabwe	Taiwan
Tansaania	Togo
Tai	Türkmekistan
Uganda	Vietnam

▲ ▼ Albaania	▲ ▼ Ameerika Ühendriigid
Andorra	Antigua ja Barbuda
Argentina	Armeenia
Austraalia	Austria*
Aserbaidžaan	Bahama
Bahrein	Barbados
Belize	Boliivia
Bosnia ja Hertsegoviina*	Botswana
Brasiilia	Brunei
Bulgaaria*	Burundi
Columbia	Cooki Saared
Costa Rica	Dominica
Dominikaani Vabariik	Ecuador
El Salvador	ESwatini
Fidži	Filipiinid
Gruusia	Grenada
Guatemala	Guyana
Hiina	Hispaania*
Holland*	Honduras
Honkong (Hiina)	Horvaatia*
India	Indoneesia
Iisrael	Jamaica
Jaapan	Kanada
Kasahstan	Kosovo
Kreeka*	Kõrgõzstan
Küpros*	Lesotho
Libeeria	Liechtenstein
Luksemburg*	Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Korea	Macau (Hiina)
Malawi	Malta*
Marshalli Saared	Mauritius
Mehhiko	Moldova*
Monaco	Mongoolia
Montenegro*	Maroko
Namiibia	Nicaragua
Niue	Norra
Omaan	Palau
Panama	Paraguay
Peruu	Põhja-Makedoonia*
Portugal*	Roheneemesaared
Rootsi*	Rumeenia*
Saint Kitts ja Nevis	Saint Lucia
Saint Vincent ja Grenadiinid	Saksamaa*
Samoa	San Marino
São Tomé ja Príncipe	Serbia*
Seišellid	Singapur
Slovakkia*	Sloveenia*
Soome*	Suriname
Šveits*	Tadžikistan
Tonga	Trinidad ja Tobago
Tšehhi*	Tšiili

◀1 - 50......51 - 55▶

* Nende riikide puhul pole osa dokumente vaja apostillida. Loe lähemalt siit.

Riikide nimekiri ei ole lõplik ning võib aja jooksul muutuda. Lisainfot riikide omavaheliste kokkulepete kohta annab Välisministeerium e-posti aadressil [email protected] ja telefonil 637 7440.

Loe lisaks

* Vandetõlgi seadus

* Vandetõlgi määrustik

* Vandetõlkide koda

* Apostillimine

* Legaliseerimine

Allikas: toimetaja.eu