Autor: Sekretär.ee • 4. jaanuar 2022

Karjääripööre: Võimalus teha tähendusrikast tööd

Noored Kooli 9. lennu vilistlane Grete-Stina Haaristo liitus programmiga aastal 2015 ja hakkas õpetama loodusõpetust, inimeseõpetust ja informaatikat Anna Haava nimelises Pala koolis. Juba kahe aasta pärast sai temast Pala kooli direktor ning eelmisel aastal valiti Grete-Stina Tabasalu Gümnaasiumi koolijuhiks. Grete-Stina räägib, mida tähendab hariduslik võrdsus ja võimalus teha tähendusrikast tööd.
Tabasalu riigigümnaasiumi juht Grete-Stina Haaristo
Foto: Allikas: Tööelublogi.ee

Grete-Stina, milles seisneb sinu jaoks hariduslik ebavõrdsus?

Hariduslik võrdsus on minu jaoks see, kui igal õpilasel on võimalus omandada haridust lähtuvalt tema individuaalsetest eripäradest ja vajadusest – vastandina olukorrale, kus õpilase eripärad saavad takistuseks hea hariduse omandamisel.

Miks sa otsustasid kandideerida NK programmi?

2014 lõpetasin Tartu Ülikoolis bioloogia magistri ning kuigi see oli väga põnev eriala, ei näinud ma selles iseenda jaoks valdkonda, mis suudaks pikaks ajaks mu silmad tõeliselt särama panna. Samal aastal sattusin korduvalt nägema Noored Kooli reklaame ning programmiga lähemalt tutvudes sain aru, et see on just see, mida otsin – piisavalt hullumeelne väljakutse ning võimalus teha tähendusrikast tööd. Lisaks avaldas väga muljet programmi läbimõeldus, põhjalik valikuprotsess ning vilistlaste kõrge rahulolu ja positiivne tagasiside.

Noored Kooli osalejana töötasid Pala koolis loodusõpetuse, inimeseõpetuse ja informaatika õpetajana. Kas sulle meenub mingi lugu või lood, mis näitas(id) sulle kui õpetajale, et iga laps suudab areneda ning et muutused on võimalikud?

Ma olin tõesti mitme aine õpetaja, lisaks ka klassijuhataja, huvijuht ning lõpuks ka Pala noortekeskuse juht – noort inimest rakendati väikeses maakohas igati ära ja see kõik mulle ka tohutult sobis. Klassijuhatamine oli just see roll, kus ma tundsin enim, et minu panusel on ka mõju. Rõõm oli kogeda oma klassi kui meeskonna arengut 5 aasta jooksul, sest me panime suurt rõhku koostöö- ja suhtlemisoskustele. Pala Koolil oli ka õpilaskodu, mis andis võimaluse nendel õpilastel saada head haridust, kelle kodune keskkond seda alati ei soosinud. Seal nägin ma väga lähedalt, kuidas turvaline keskkond ja koostööd tegevad täiskasvanud suudavad juba väga väikese ajaga tagada õpilasele edu koolis.

Miks sa otsustasid proovida ennast koolijuhi rollis? Kas see oli mõte, millega tulid Noored Kooli programmi, või see idee tekkis jooksvalt?

Seda mõtet mul kindlasti programmi tulles polnud, ausalt öeldes tundub see siiani veel uskumatu, et olen koolijuht. Noored Kooliga liitudes oli mul soov ennast igati proovile panna ning programmis õppides sai üha selgemaks, et minu mõju õpilastele ei saa piirduda vaid sellega, mis toimub minu klassiruumis. Selleks, et tõesti panustada haridusse ja luua positiivseid muutusi, peab haare olema laiem. See on ka põhjus, miks ma olin agaralt nõus olema lisaks õpetajale ka huvijuht ja noortekeskuse juht. Kui ühel hetkel tekkis võimalus kandideerida Pala Kooli direktoriks, ei kahelnud ma hetkegi – jah, see mõte tundus uskumatu ja ka võimalus saada valituks üsna nigel (noor õpetaja, koolijuhi kogemus puudub), kuid ma teadsin, et kui ma tahan tõeliselt haridusse panustada, pean ma proovima igal juhul. Minu õnn, et Pala vald nägi minus potentsiaali ning et nad olid piisavalt julged sellist riskantset sammu astuma.

Tagasi vaadates – mis oli kõige suurem muutus, mida sul õnnestus Pala kooli direktorina ellu viia?

Sellistele küsimustele tahaksin alati, et vastaksid hoopis minu õpilased, kolleegid ja kogukond, sest nemad teavad seda kõige paremini. Ise ma tahan uskuda, et ma muutsin kooli avatumaks kaasates kogukonda ja erinevaid koostööpartnereid aktiivselt kooli tegevustesse. Mul õnnestus Palale tuua ka järelkasvu noorte õpetajate näol. Väga oluliseks kujunesid tervislike eluviiside sidumine koolieluga, pikad õuevahetunnid ning õpilaste suurem kaasamine kooliellu.

Eelmisel aastal sai sinust Tabasalu Gümnaasiumi juht. Kas suure riigigümnaasiumi loomine läheb sulle rohkem korda, kui väikese maakooli juhtimine?

Ei ole vahet, millise kooli juht sa oled – vastutus on väga suur ja tahe teha väga head kooli on alati olemas. Mängumaa on kindlasti teine, juba seetõttu, et kooli pidaja on erinev. Palal oli tegemist kohaliku omavalitsuse kooliga, Tabasalus on pidajaks aga riik. Tabasalus on natuke rohkem võimalusi, juba üksnes kooli suuruse tõttu. Samuti on väga suur vahe, kas sa lood täiesti uut kooli või juhid pikkade traditsioonidega kooli. Loodavas koolis on hariduslike uuenduste elluviimine lihtne, samas kulub palju energiat kõige välja töötamisele ja käima saamisele. Palal oli selle võrra fookuse hoidmine palju kergem, ka kogukond oli seal kokkuhoidvam.

Tabasalu Gümnaasiumi õppejuhina töötab veel üks NK vilistlane – Jüri Käosaar. Kuivõrd Noored Kooli programmi nägu on tänane Tabasalu Gümnaasium?

Mis seal salata – Noored Kooli on nii minu kui Jüri elus mänginud ja mängib siiani väga suurt rolli, sealt on suuresti kaasa tulnud meie nägemus heast haridusest ja sellest, kuidas üks kool võiks toimida. Meie kooli väärtusedki kattuvad üsnagi palju Noored Kooli omadega – hoolivus, julgus, koostöö ja uudishimu. Kuid oleme Jüriga olnud algusest peale seda meelt, et meie kollektiiv ja kool peab olema võimalikult mitmekesine – põhiväärtused kattuvad, aga meie meeskonnaliikmete kogemused, oskused, teadmised ja arvamused on seinast seina. Just selleks, et me suudaks olla igakülgselt kriitilised, näha ette ka ohukohti ning luua õpilastele parim kool.

Mis rolli sa näed Tabasalu Gümnaasiumil selles, et iga laps Tabasalu piirkonnas saaks väga hea hariduse? Kas ja kuidas teie kool panustab võrdsetesse võimalustesse hariduses?

Tabasalu Gümnaasium arvestab õpilaste individuaalsete eripärade, huvide ja vajadustega. Meil ei ole fikseeritud suundi, vaid kolme aasta jooksul saab iga õpilane valikainetest kokku komplekteerida oma õpitee. Me oleme hoolega mõelnud õpilaste toetamise peale, meie tugivõrgustikku kuuluvad nii mentorid kui õpilasnõustajad. Meie jaoks ei ole oluline ainult akadeemiline edu. Me paneme suurt rõhku eluks vajalike pädevuste, oskuste ja teadmiste arengule, selleks läbivad kõik meie õpilased kolme aasta jooksul õppija võimestamise mooduli.

Allikas: tööelublogi.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700