Autor: Sekretär.ee • 5. jaanuar 2022

Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Piret Kaljula räägib, et töökeskkonna ohutumaks muutmiseks on vaja teada, kus varitsevad ohud ja on vajakajäämisi. „Riskianalüüs näitab töökeskkonnas kätte need kohad, kus kõik on korras, ja need kohad, kus on vaja midagi muuta.“ Eelmisel aastal Tööinspektsiooni korraldatud Hea Töökeskkonna konkursi võitnud Ericsson Eesti tööohutusjuhi Semjon Galajevi sõnul kaitseb riskianalüüs nii töötajat kui ka tööandjat. „Tööandja peab kaardistama võimalikult palju riske, mis töökeskkonnas olla võivad, ning koostama tegevuskava, et riske maandada. Samuti on oluline riskidest töötajaid teavitada ning koguda neilt infot riskide ennetamiseks ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.“ Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson toob välja, et riskianalüüs on selge raamistik, millega saab süsteemselt töökeskkonna ohutegurid läbi analüüsida. „See on ettevõttele väga hea töövahend, et tagada turvaline ja tervislik töökeskkond,“ lisab Mårtensson.

Töökeskkonna konsultant Kaljula rõhutab, et kaardistada on vaja kõik ohud ja ohutegurid. „Kui töökeskkonna analüüsi teha lihtsalt sellepärast, et see peab tehtud olema, ning töö sisusse ei süveneta, siis ei pruugi riskianalüüsist ettevõttele kasu olla. Oluline on süveneda, mõelda tegevused läbi, vaadata, kuidas inimene tööd teeb. Töökoht võib olla näiteks kujundatud selliselt, et töötaja peab palju kummardama, töökoha ülesehitust natuke muutes saab aga tema tervise säilimiseks juba palju ära teha.“

Piret Kaljula toob välja, et riskianalüüs iseenesest ühtegi probleemi ei lahenda, peale riskianalüüsi tegemist on vaja koostada tegevuskava, kus pannakse paika, kes mingi tegevuse eest vastutab, mis ajaks see tehtud peab saama ning kust leitakse rahalised vahendid. „Näiteks selgub riskianalüüsist, et töökeskkonnas on probleemiks müra, mida saab lahendada töötajatele kõrvaklappide hankimisega. Tegevuskavas on vaja kokku leppida, kes ja mis ajaks kõrvaklapid ostab, et risk maandatud saaks.“

Kaljula lausub ka, et kuigi kõiki parendusi ei pruugi olla võimalik kohe ellu viia, aitab tegevuskava neid planeerida pikema aja jooksul. „Saab hakata mõtlema, kuidas ohte maandada, mitte neid ignoreerida,“ sõnab Kaljula.

Allikas: tööelu.ee