Autor: KPMG Baltics • 7. november 2023

Pärast töölepingu ülesütlemist postitas töötaja enda Facebooki-lehele sõnumid, milles kirjeldas tööandjat järgmiselt: „Ülemuste halb tuju pani kontoritöötajaid värisema“ ning „Juhtkond otsustas, et temal on õigus süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata“.

Tööandja otsustas esitada kohtule töötaja vastu hagi ning nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Tõendina esitas tööandja meediaasjatundja arvamuse, mille järgi oleks asjakohane viia kolme kuu jooksul ellu kommunikatsiooniplaan, mis kompenseeriks postitustega tekkinud kahju ja maksaks 7200 eurot.

Maakohus leidis, et töötaja pidi postituste avaldamisega mõistma, et tema esitatud väited võivad kahjustada hageja majandustegevust, ning rahuldas tööandja kahjunõude osaliselt. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid Riigikohus oli erineval seisukohal.

Riigikohus selgitab oma otsuses järgmist:

- juriidiline isik ei saa (oma olemusest tulenevalt) esitada au teotamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid;

- juriidilisel isikul võib siiski olla varalise kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes tekitab talle varalist kahju tema kohta ebaõigete andmete õigusvastase ja süülise avaldamisega;

- andmete avaldamine on õigusvastane muu hulgas siis, kui sellega sekkutakse juriidilise isiku majandustegevusse, näiteks kui avaldatakse tööandja kohta mõni majanduslikult kahjulik asjaolu;

- kahju võib seisneda käibekaotuses, klientide lahkumises ja raskustes uute lepingute sõlmimisel (sh töötajate värbamisel). Kui hageja leiab, et mainekahju tõttu on vajalik korraldada kampaania maine parandamiseks, peab ta näitama, milles maine kahjustamisega tekitatud varaline kahju seisnes;

- tööandja peab näitama ka põhjuslikku seost andmete avaldamise ja kahju vahel.

Seega saab lahendist järeldada, et mainekahju hüvitamine on küll võimalik, kuid kohtusse pöördumiseks peavad olema konkreetsed tõendid tekkinud kahju kohta.

Kohtuotsuse leiad SIIT.