Autor: Personaliuudised.ee • 9. aprill 2024

Üks Ameerika Ühendriikide personalijuht jagas oma kogemust uue direktori palkamisel. Ametikirjeldus läks üles LinkedIni ja sisaldas kahte täiendavat nõuet, millele töösoovijad pidid vastama, et protsessis edasi liikuda. Seda tööd ei saa teha kaugtööna, seetõttu oli esimene nõue, et kandidaat elaks tööle ja tagasi sõitmiseks sobilikus kauguses. Teine nõue oli, et tal oleks vähemalt viis aastat eriomast valdkonnakogemust.

Mõte oli selles, et need kaks tegurit aitaksid välja sõeluda inimesed, kel on oskused selle ametiga toime tulemiseks. Lihtne, eks ole? Siiski selgus, et neile laekus 150 sooviavaldust ja lausa 120 neist ei elanud isegi samas osariigis ega omanud ametikohaks vajalikku kogemust. Mitte mingisugust!

Jah, palju on kirjutatud sellest, et ei tohiks karta kandideerida töökohtadele erisugustes valdkondades, kui sul on nn ülekantavad oskused. Ja levinud tarkus tööotsimise kohta julgustab tööotsijaid kandideerima, isegi kui nad ei vasta kõigile nõuetele. Aga linnukese märkimine kastikesse geograafia kohta, kui värbamisjuht ilmselgelt näeb su asukohta, ja varasema töö- (või vabatahtliku töö) kogemuse kohta? See kõlab küll nagu valetamine.

Valetamine värbamisprotsessi kõigis etappides

Kahjuks on see üsna levinud käitumine tööintervjuu protsessis. Hiljutisest ResumeLabi 1900 töötajat hõlmanud töölekandideerijate käitumise uurimusest selgus, et lausa 70% töötajatest ütles, et on oma elulookirjelduses valetanud, sealhulgas 37% tunnistas, et valetavad sageli. Kolm neljandikku valetas oma kaaskirjas ja 80% valetas tööintervjuu ajal. Kuid mitte ainult tööle soovijad ei räägi valesid. Neli värbamisjuhti kümnest tunnistas, et valetasid töölekandideerijatele värbamisprotsessi käigus, et mõjutada neid.

Kõrgem eq = rohkem valetamist?

Inimesed, kes sahkerdavad mittetõdedega, on üllatavad. Ülal kirjeldatud uurimus viitab, et need, kellel oli kõrgem haridus, valetasid suurema tõenäosusega oma kogemuse ja kvalifikatsiooni kohta. Patused on ka need, kellel on üks ülimalt ihaldatud oskus. Inimesed, kellel on kõrgem emotsionaalne intelligentsus – omadus, mida tavaliselt seostatakse kõigi moraalsete asjadega – on ka paremad valetajad. Miks? Sest nende kõrgem EQ võimaldab neil jääda pinge all rahulikuks, kontrollida ja reguleerida oma emotsioone, hinnata, mida teised nende suhtes tunnevad ja nende kohta mõtlevad, ja ette manada tugeva pokkerinäo.

Kuigi elulookirjeldus on kõige levinum petmise vorm, valetavad töötajad kõige kohta, alates haigeks jäämisest kuni varastamise ja veel hullemani. Seda juhtub nii sageli, et eetik analüüsis põhjalikult põhjuseid, miks võiks inimene proovida õigustada valetamist tööintervjuul (näiteks kui tal pole tööd ja ta peab oma peret ülal pidama), ja kas see on aktsepteeritav või mitte.

Muidugi ei pea oma elulookirjelduses valetama. On olemas viise, kuidas teha oma elulookirjeldus muljetavaldavamaks ka ilma tõde venitamata.

Kuidas aru saada, kes valetab?

Kui olete nüüd piisavalt kahtlustav, et kõik teie ümber pole ausad, siis on viise, kuidas pettust tuvastada. Raamatu “The Definitive Book of Body Language” (“Täielik kehakeele raamat”) autorite sõnul on olemas mõned levinud füüsilised mannerismid, mis võivad aidata teil tuvastada, kas inimene ajab udu:

* pea ja näo puudutamine käega

* nina hõõrumine

* kõrva sikutamine

* silma hõõrumine, samal ajal teisest inimesest kõrvale vaadates

* peaga „ei“ raputamine, öeldes samal ajal „jah“.

Otsige vale tuvastamiseks kogumit vähemalt kolmest signaalist. Üksikule žestile toetudes on inimese motivatsiooni mõistmise püüdmisel võimalik teha vigu.

Näiteks kui inimene puudutab nina, võib see lihtsalt tähendada, et ta nina sügeleb, aga kui ta puudutab nina ja raputab samal ajal aeglaselt pead, pilgutab silmi ja vaatab maha, on see kogum vähemalt kolmest žestist, mis võib viidata petmisele.

Samuti on kerge aru saada, kui keegi tööintervjuul valetab, sest neil pole küsimusele vastates selgelt arusaama konkreetsest oskusest või projekti tüübist.

Aga kui asuda silmitsi kolleegide või töösoovijatega, kelle puhul kahtlustate, et nad ei pruugi rääkida kogu tõde, on oluline meeles pidada, et ausus ei tähenda 100% läbipaistvust, ja mõni inimene ei pruugi avaldada kõike (näiteks tervisega seonduvat probleemi) põhjusega. Hiljutises uurimuses selgus, et ainult 20% töötajatest tunnistas, et puuduvad töölt vaimse tervise tõttu, sest pigem ollakse nõus ütlema, et sul on füüsiline haigus kui avaldama võitlust ärevuse või depressiooniga.

Valele viitavad märgid CV-s

* Ebatäpsed kuupäevad – kui algus- ja lõppdaatumid on märgitud ainult aastaarvuga, võidakse varjata auke või proovida näidata viimast tööd pikemana, kui see oli.

* Ebakonkreetsed hariduskraadid – inimene ei märgi omandatud kraadi tüüpi, näiteks teadus- või kunstide bakalaureus (BSc või BA). Võib selguda, et tegelikult jäi kraadist 10 ainepunkti puudu.

* Lühike periood tippfirmas – mõnikord jäetakse alltöövõtjana või personaliagentuuride kaudu töötamise korral suurte firmade jaoks vahendaja märkimata.

* Suured hüpped – kui töösoovija on teinud oma CV-s lühikese ajaga ühes firmas või töökohtade vahel suure hüppe näiteks administratiivassistendist juhiks, tasub asja uurida.

* Veidrad ametikirjeldused – ähmased tööülesanded ja oskused või ka töökogemus võivad viidata ilustamisele. Vastutus ja ametinimetus tuleks sel juhul üle kontrollida.

* Liigne mina-vormi kasutamine – liiga suure au endale võtmine ilmselgelt meeskonnatöö viljade eest tekitab küsimusi inimese tegeliku rolli kohta saavutuses.

Allikas: FastCompany

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.