Kuidas ühendada disain ja juhtimine 

Disainijuhtimine tagab ettevõttes hea maitse ning loova suhtumise, lisaks ühtlustab see organisatsiooni kommunikatsiooni, parandades firma konkurentsivõimet.

Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professori, TTÜ ja EKA ühise magistriõppekava “Disain ja tootearendus” disainivaldkonna juhi Martin Pärna sõnul on disainijuhtimine disaini kasutamise kunst kogu ettevõtte või organisatsiooni tegevuse ulatuses.
“See on juhtimine nagu juhtimine ikka, kuid peame mõistma, mida juhime, millised on need väärtused, mida disaini abil luuakse, kuidas edukalt loovaid protsesse suunata ja kuidas neid otsuseid langetada,” ütles Pärn.

Disaini saab kasutada palju laiemalt kui vaid toodete või visiitkaartide kujundamiseks, lisas ta. “See on oluline kommunikatsioonitööriist, mis töötab toote-teenuse kõrval ka ettevõtte tervikbrändi ja organisatsiooni tasandil nii ettevõttest väljapool kui ka ettevõtte sees. Samuti on see innovatsioonitööriist uute lahenduste väljatöötamiseks ja organisatsiooni loovamaks muutmiseks.”
Pärna sõnul on disainijuhtimisega alustamiseks lihtsaim viis mõista, et meie kliendid teevad oma hinnanguid täpselt samasuguste otsuste najal nagu meie isegi.

“Nad ei ole teistsugune anonüümne tõug. Tehnoloogia, funktsionaalsus ja kvaliteet on iseenesestmõistetavad eeldused, kuid mitte edu alused,” sõnas ta.

Paku uut ja ainulaadset
Pärna sõnul peab kestvate sidemete loomiseks pakkuma inimestele midagi, mille tähendus on neile arusaadav ja meelepärane. “Et turul konkureerida, peab see lisaks olema uudne ja ainulaadne. See ongi disaini eesmärk,” rõhutas ta.
Selle saavutamiseks tuleb disainiprotsessile omast mõtteviisi rakendada juba äriidee algstaadiumi tõlgendamisel. “Ma ei taha öelda, et disainerid selle teile ära teevad, kaugeltki mitte, aga võtke nad algusest peale sama laua taha, sest nemad suudavad teie ideid võimendada ja neid tööle panna,” soovitas Pärn.

Jalatsiprojekti Võru ’82 eest parima disainiprojekti Bruno pälvinud Maarja Mõtuse sõnul oli preemia tema jaoks üllatus. “Bruno auhindu võidavad tavaliselt märkimisväärse taustaga tegevdisainerid,” kommenteeris ta.
“Disaini rolli ettevõtetes – kui rääkida kitsamalt jalatsitööstusest – pole mõistetud,” sõnas ta. “Ettevõtetes pole kedagi, kes tegeleks disainiga arendusliku poole pealt. Võib-olla aeg-ajalt pööratakse sellele tähelepanu, aga suuri partiisid tehakse teistesse riikidesse ette antud konkreetsete mudelite alusel, nii et selleks pole sageli vajadustki,” rääkis Mõtus.

“Eesti ettevõtted on väikesed ja peaksid konkurentsis püsimiseks tootearendusega rohkem tegelema. Ettevõtetele ei ole kohale jõudnud, mida tootearendus ja disain võimaldavad,” sõnas Mõtus.
Tema sõnul on Eesti Disainerite Liit ja Eesti Disainikeskus disaini olulisuse kohta selgitustööd teinud, aga ettevõtted on sellega vähe kaasa tulnud. “Disain mõtestab, miks, kellele ja kuidas, mitte ei tähenda ainult asja ilusamaks tegemist. Hea disain tekitab uusi arengusuundi ja loova keskkonna ning seda nii kasutaja kui ka ettevõtte vajadusest lähtudes,” märkis ta.

Uut tasub õppida
“Sellist eriala nagu disainijuhtimine ehk design manage­ment pole siiamaani Eesti kõrgkoolides õpetatud,” kurtis Mõtus. Alles sellest sügisest loodi TTÜ ja EKA koostöös uus magistriõppe programm “Disain ja tootearendus”, mis keskendub inseneride ja tootedisainerite koostööle ning ettevõtlusele. Eesmärk on koolitada ka disainijuhte, kes mõistavad mõlemat – tehnoloogiat ja ärilisi eesmärke – ning loovad sellest lähtudes uusi tooteid.
Siiski on Mõtuse sõnul tunda positiivset arengut. “Ettevõtted hakkavad samm-sammult disaini võimalusi väärtustama. Populaarne on EASi innovatsiooniosak, mille kaudu alustavad ettevõtted saavad koostöös kõrgkoolidega tootearendusega tegeleda. Nii on EKA ukse taha juba väike järjekord tekkinud.”

Eesti disaini auhind Bruno

* Eesti Disainerite Liidu auhind, mida antakse alates 2006. aastast välja iga kahe aasta tagant.
* Nime saanud EKA disainikateedri rajaja prof Bruno Tombergi järgi, kelle initsiatiivil anti Eesti disaini auhinda välja ka 1980ndatel. 
* Sel aastal kuulusid rahvusvahelisse þüriisse Jean Schneider, Lylian Meister, Avril Accolla, Sanna Simola ja Simone de Waart.

Laureaadid
Parim tootedisain:
Veiko Liisi disainitud voldikkann kilepiimapakile. Þürii välja toodud plussid: lihtsalt toodetav ja transporditav, keskkonnasõbralik, kõigile kättesaadav ja odav. 

Parim disainiprojekt:
Maarja Mõtuse jalatsiprojekt Võru ’82. Plussid: terviklik pakendiga lahendus, kus moodsa disaini kõrval on taastatud ka ajalooline jalatsitootmine.
Ära märgiti Triibmanni rattahoidja Grazz, Andres Uibomäe mootorratas Renard GT, Anton Kooviti kirjaperekond Joonistame ja Kirjutame ning Kadri Paloveeri lapsekandmiskott-kiik Pajatus.

Parim design management:
Kadarbiku talu, mille müügitulemused (sh eksport) kasvasid kordades pärast uue pakendi- ja kujunduskontseptsiooni kasutusele võtmist.
Ära märgiti vannitootja Balteco.

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine