Margus Alviste: kahepalgelisust oli 15 aastat tagasi vähem

1995. aastast juhtimiskonsultandina tegutsenud Margus Alviste ütleb, et viimase 15 aastaga pole ärielus muutunud mitte meie käitumine, vaid suhtumine sellesse ning rohkem esineb kahepalgelisust.

1995. aastast juhtimiskonsultandina tegutsenud Margus Alviste, kes on uurinud ka paarituhande  aasta vanuseid suhtlemistavasid, ütleb, et viimase 15 aastaga pole ärielus muutunud mitte meie käitumine, vaid suhtumine sellesse. “See, mida aktsepteeritakse ja kuidas asjadest räägitakse, on muutunud. Muutunud on moraal ehk tavad ja kombed. Rohkem on variserlikkust. Räägitakse nii, nagu ühiskond ootab, aga tegutsetakse ikka varasemaga sarnaselt,” sõnas Alviste.

Rohkem on kahepalgelisust.  Alviste toob näite, et kui 1990ndate alguses ja keskel oli ettevõtjate mõtteviis orienteeritud eelkõige kasumlikkusele, siis praegu räägitakse palju sotsiaalsest ettevõtlusest ja -vastutusest. “Aga see on kahepalgeline. Neljasilmavestlustest ettevõtjatega selgub, et see on enamasti ühiskonna survest tulenev jutt. Tegelikult hindavad ja tegelevad sellega väga vähesed. Ehkki ka selliseid muidugi on,” sõnas Alviste.

Samad trendid on Alviste hinnangul nähtavad ka avalikus sektoris, kus räägitakse ühte, aga tehakse hoopis teist. Kui selletaoline käitumine algab poliitikast, siis mida ärimeesteltki loota. “See on omane kogu Euroopa ja Ameerika kuluurile. Hinnatakse, et oleme kultuursemad, ühiskonnale söödetakse ette üha rohkem sotsiaalseid programme, aga tegelikult toimub tõe moonutamine. Moraal taunib petmist, samas kasutatakse massiliselt kaudset petmist, ehk räägitakse üht ja tehakse teist, mis samas ei tundu valetamisena, vaid normaalse käitumisena.”  

Entusiasmi pole kaugelt enam nii palju kui 1990ndatel. Alviste hinnangul on vähenenud ka eestlaste ettevõtlikkus. Kui 1990ndatel tundus, et kõik teed on lahti ja entusiasmi oli palju, siis rikkuse suurenemisel riskijulgus väheneb. “Ettevõtlikkus on jäänud maha 1990ndatesse. Riskimisvalmidust on praegu liiga vähe.”

Lisaks puudub meil kasvumootor ja potentsiaal, mille põhjal kasv tekkida võiks. Tooraineressurssi meil pole, tööjõudu on vähe ja kvalifitseeritus madal. Ka töömentaliteet läheb alla, sest oleme läänest võtnud üle mudeli, mille järgi tahetakse saada mugav elu võimalikult vähese vaevaga.
Alviste sõnul ei oska me peremehelikult rinda ette lüüa ega adekvaatselt oma potentsiaali hinnata. “Meil puudub visioon ja strateegiline planeerimine. Me pole oma võimalusi kaugelti piisavalt ära kasutanud,” ütleb ta.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine