14. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Terviseekspert: istumine on sama ohtlik kui suitsetamine

Tööpäeva tasub pikkida trennipause.
Rootsis asuva Karolinska ülikooli professor Mai-Lis Hellénius ütleb, et inimesed panustavad palju ravimitele ja dieetidele, ent kipuvad alahindama elustiili mõju.

Kõlab lihtsa elutõena, ent seda ilmestab ka teaduslik taust. Uuring, mis viidi läbi Rootsis paarikümne tuhande 48–83-aastase naise seas, näitas, et südameinfarkti riski on võimalik vähendada 92 protsenti, kui toituda tervislikumalt (süüa puu- ja juurvilju ning kala), loobuda suitsetamisest, tarvitada alkoholi mõõdukalt, liikuda regulaarselt ning püsida optimaalses kehakaalus. Paraku mahtus sellesse raamistikku vaid viis protsenti uuringus osalenud naistest, mis näitab, kui suur potentsiaal haigusriskide vähendamiseks on siiani kasutamata. Sarnane uuring meeste kohta tõi välja, et neil väheneks südameinfarkti risk 79 protsenti, kuid tervislikku eluviisi järgib kõigest üks mees 100-st.

Mehed ülehindavad ennast

Pikalt tervisevaldkonnas tegutsenud Hellénius viitab hiljutises ettekandes ka eurobaromeetri uuringule, mis tõi ligi 28 000 intervjuu põhjal välja, et 59 protsenti küsitletutest spordib väga harva või ei tee seda üldse. „Kehaline aktiivsus kahaneb vanuse kasvades: 55-aastastest ja vanematest teeb trenni alla 30 protsendi,“ sõnab ta. Uuring näitas küll, et mehed on aktiivsemad, kuid Hellénius rõhutas: „Mehed ütlevad alati, et teevad rohkem trenni, aga see ei pruugi nii tegelikult olla. Mõned uurimused ütlevad, et mehed ülehindavad ja naised alahindavad ennast.“

Töökeskkonnaks on tänapäeval üha enam kontorid ja arvutid, mistõttu märgatav osa päevast kulub lihtsalt istudes. „Istumine on uus suitsetamine,“ nendib Hellénius. Heaoluriikideks nimetatud Taanis ja Hollandis veedab iga neljas inimene päevas 8,5 tundi või enamgi istudes. See soodustab haigestumist diabeeti, südame-veresoonkonna haigustesse ja halvimal juhul isegi vähki. „Iga tund, mille veedad televiisori ees, vähendab eluiga 22 minuti võrra,“ toob ta välja. „Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta istub, sest üldjuhul ei käi ta siis enam tööl või on see põhjustatud mõnest haigusest,“ lisab ta.

Tööpäeva tasub pikkida trennipause

Eestiski on iga aasta alguses näha, kuidas spordiklubid täituvad õhinal inimestega, kes on uusaastalubaduste tuules valmis trenni tegema. Paar kuud hiljem on paljud neist aga kadunud. Mai-Lis Hellénius räägib, et trenni kui sellist ei pea tingimata tegema jõusaalis või metsa vahel. Istuva töö puhul on vaja võtta umbes paarikümne minuti tagant paus ja end sirutada, abiks on näiteks kükid. Taolise lihtsa tegevusega on võimalik liiga kõrget vererõhku langetada, rääkimata teiste terviseprobleemide ennetamisest.

Dieetidele, kus tarbitavate kalorite hulka lihtsalt drastiliselt vähendatakse, vaatab Hellneius pigem viltu. Ta märgib oma sõnavõtus, et pähkleid ja oliiviõli ei tasu kalorihulga pärast peljata, kuna need mõjuvad mälule hästi. „Aju on pea sada protsenti rasv ja peegeldab rasva, mida sööme. Uurimused näitavad, et kui tarbida ebatervislikke loomseid rasvu, võivad need soodustada dementsust.“ Hellénius soovitab Vahemere dieeti, kus rõhk on kiudainerikkal toiduvalikul ning punasele lihale eelistatakse kana ning kala. „Olen täheldanud, et näiteks Rootsis on üle pika aja taas hakatud palju võid tarvitama, aga transrasvade tõttu on see tervisele kahjulik. Tasub mõelda, mille osakaalu menüüs suurendada (meretoidud, pähklid), ja piirata näiteks soola tarbimist,“ selgitab ta, lisades, et on muidugi iseloomulikke asju, mis on ja jäävadki põhjamaalaste menüüs aukohale: „Musta leiba võib alati süüa.“

Allikas: www.seb.ee/foorum

Autor: Getter Orusalu, vabakutseline ajakirjanik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700