Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus?

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine põhjustab palju küsimusi, kui korraldatakse ettevõtte ühisüritusi, näiteks suvepäevi. Iga õnnetusjuhtum pole tööõnnetus, kuid missugune on?

Tööd korraldades peab tööandja arvestama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Töökeskkonna korraldamine tööajal, kokkulepitud tööd tehes ja kindlal territooriumil on selgelt mõistetav, kuid paljudele tööandjatele tekitab küsimusi see, kuidas tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ettevõtte seminaridel või ühisüritustel, näiteks suvepäevadel.

Selle küsimuse esitavad töökeskkonnakoolitustel iga kord ka osalejad, kui peatun tööõnnetuste uurimise ja registreerimise teema juures: kas see on tööõnnetus, kui osalen ettevõtte suvepäevadel ja meeskonnamängu käigus ennast vigastan? Või see, kui seminaril olles komistan ja murran jalaluu?

Töökeskkonna teadlik korraldamine mõjutab käitumist ka väljaspool tööd

Tööandja kohustus on tagada ohutud ja tervislikud töökeskkonna tingimused igas töötaja tööga seotud olukorras.

Enamikul ettevõtetel on harjumatu hinnata riske, mis kaasnevad töötaja osalemisega seminaridel või muudel üritustel või välislähetusel ehk väljaspool töökeskkonda.

Töökeskkonna teadlik korraldamine aitab märkimisväärselt vähendada ohuolukordi ja õnnetusjuhtumeid neiski olukordades, kuhu töötaja satub ootamatult või harva. Paraneb töötajate üleüldine ohutusteadlikkus, mis suurel määral mõjutab töötaja käitumist ka tööga mitteseotud olukordades.

Töökeskkonna riskianalüüsi käigus

  • hindab tööandja töötaja tervisele mõjuda võivad ohte,
  • koostab tegevuskava nende ohtudega toimetulemiseks,
  • koostab tööohutusjuhendid ning
  • juhendab töötajat, et ta teaks, kuidas vältida õnnetusse sattumist ja kutsehaigusesse haigestumist.

Ohutusteemade käsitlemine ei ole kunagi ühekordne tegevus, mida teha seoses kindla tegevuse või üritusega, vaid on ettevõtte juhtimise loomulik osa, kus ohutusega on arvestatud kogu töö käigus.

Mida ütleb seadus tööõnnetuse kohta?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal – vaja on leida põhjuslik seos töötaja tööga ja töökeskkonnaga. Selle põhjusliku seose leidmine on teinekord keeruline, nimelt siis, kui töötaja viibib enda tavapärases töökeskkonnas ja teeb igapäevast tööd. Iga õnnetusjuhtum ei ole veel tööõnnetus. Tuleb teha uuring, mille käigus selgitatakse välja õnnetusjuhtumi tekkimise põhjused ning kui need on seotud töötaja töö ja töökeskkonnaga, loetakse õnnetusjuhtum tööõnnetuseks. Tööandja koostab tööõnnetuse raporti ja saadab selle 10 tööpäeva jooksul tööinspektsiooni.

Osalemine vabatahtlik või pigem kohustuslik

Suvepäevadel ja ühisüritustel osalemine on töötajale üldjuhul vabatahtlik tegevus  ning selle käigus saadud vigastused ei ole enamjaolt tööõnnetused.

Olukorras, kus tööandja on teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks alustatakse üritust koosoleku või seminariga, ja töötaja end seal vigastab, võib õnnetusjuhtumi määrata tööõnnetuseks, kuna põhjuslik seos tööandja huvides või korraldusel tegutsemisega on olemas. Kõigepealt on vaja nii vabatahtlikult kui ka kohustuslikult üritusel osalemisel välja selgitada, mis asjaoludel õnnetus juhtus.

On ka juhtumeid, kus üritusel osalemine on küll vabatahtlik, kuid töötaja tunneb sotsiaalset survet selles osaleda. Selline olukord tekib, kui üritusel osaleb kogu meeskond ja meeskonnajuhil ei ole meeskonnatöö edendamise eesmärgil mõistlik ürituselt puududa. Säärane juhtum on üks piiripealseid olukordi, mille puhul tasuks rohkem rõhutada vabatahtlikku osavõttu, et hiljem ei peaks hakkama lahendama ebameeldivaid olukordi ja laskuma vaidlustesse, kas osalemine oli ikka vabatahtlik või pigem kohustuslik.

Meeldetuletamine toimib

Suvepäevade ja muude meelelahutusürituste kohta pole vaja koostada eraldi tööohutusjuhendit, vaid selleks, et vältida õnnetustesse sattumist, tasub osalejatele meelde tuletada mõningaid ühiskonnas päevakorral olevaid teemasid. Näiteks alkoholi tarvitamine suurendab õnnetusse sattumise riski alati, sest vähendab loogilist mõtlemist ja halvendab otsustusvõimet. Kuna Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega tõenäosus alkoholi tarbimise tagajärjel õnnetusse sattuda suurem, on selle teema käsitlemine enne ettevõtte üritust vastutustundlik käitumine ka oma töötajate suhtes.

Esmaabi korraldamine mõtle läbi

Kui koos on hulk inimesi, on üsna tõenäoline, et midagi juhtub. Ettevõtte meelelahutusürituse sujuvaks toimimiseks on mõistlik meelde tuletada, mida teha, kui õnnetus peaks juhtuma, olgu need kasvõi pisivigastused, sest teadmatus, kuidas nendega tegeleda, võib rikkuda kogu ürituse. Oluline on, et inimesed ei satuks infopuudusesse, vaid teaksid, kuhu ja kelle poole pöörduda ning kus asuvad esmaabivahendid (vt külgriba). Esmaabikorraldus on kindlasti üks teemasid, mis on vaja samm-sammult läbi mõelda. Esmaabi õigeaegne osutamine võib ära hoida halvima ja päästa kellegi elu.

Kolleegidega töövälisel ajal koosveedetud aeg on liiga väärtuslik, et lasta õnnetustel see ära rikkuda. Mõnusaid koosviibimisi ja ohutut suve!

Soovituslikud esmaabivahendid väljasõitudele kaasavõtmiseks (lisaks tavapärasele valmiskomplektile)

  • haavaplaastrid (eri suuruses ja veekindlad);
  • desinfitseerimisvahendid (aerosool ja desinfitseeriva ainega immutatud salvrätid);
  • põletusvastane geel (põletushaavadele, kuid sobib kasutada ka päikesepõletuse korral);
  • külmaaerosool või isekülmuv ühekordne külmkompress;
  • silmaloputusvedelik või silmaampullid juhuks, kui silma peaks tolmu või mustust sattuma;
  • puugieemaldaja;
  • putukatõrjevahendid ja vahendid, mida peale kanda pärast sääse-, puugi- või parmuhammustust.

Kaasavõetavate vahendite koguseid arvestage osalejate arvu põhjal. Näiteks kui haavaplaastreid võiks olla mitu komplekti, piisab ühest puugieemaldajast.

Samuti on mõistlik koostada juhis:

  • kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks;
  • kus asuvad esmaabivahendid;
  • millistel juhtudel missuguseid vahendeid kasutada,

Valuvaigistid ja allergiaravimid ei ole esmaabivahendid, seega pole tööandjal õigust neid töötajale pakkuda. Küll aga võiksid need olla töötajatele antud soovituslikus nimekirjas ja igaüks võtab neid kaasa oma valikul.

* Artikkel ilmus ajakirjas Personali Praktik. Ajakirja tellimisinfoga saad tutvuda siit.

Osale arutelus

  • Autor: Veronika Kaidis, W.H.C. Consult OÜ juhatuse liige ja töökeskkonna konsultant

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara