22. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Noor vaimulik kohtub paavstiga ja küsib: "Kas ma tohin palvetamise ajal suitsetada?" "Ei tohi", vastab paavst lühidalt.

Järgmisel päeval näeb noor usumees oma vanemat kolleegi suitsetamas ja palvetamas.

"Sa ei tohi palvetamise ajal suitsetada - ma eile küsisin paavsti käest," ütleb ta vanemale kolleegile.

"See on kummaline," vastab vanem vaimulik. "Ma küsisin, et kas ma tohin suitsetamise ajal palvetada ja sain vastuseks, et tohin küll."

Pea seda nalja meeles, kui järgmist loovprotsessi oma firmas läbi viid - see, kuidas me küsimuse püstitame, määrab suure osa sellest, mis tulemused me saame.

Et saada reaalset kasu, on vaja, et lahendad õiget probleemi ja jälgid protsessi jooksul, et see küsimus ei muunduks mõneks teiseks. Vastupidisel juhul pole sul ideedest, mida pakutakse, vähimatki kasu.

Ma olen näiteks osalenud ajurünnakul, mille algne teema oli "Kuidas rohkem müüa?", mis teisendus märkamatult teemaks "Milliseid uusi tooteid teha?".

Küsimus peab olema hästi konkreetne ja üheselt arusaadav. Võimalusel kergelt provokatiivne, et inimesed "käima saada". Kui seda viimast ei ole, siis võidavad vanad ideed, mida on kohvinurgas juba miljon korda arutatud.

Kontrollküsimused iseendale:

* Kas ma lahendan õiget probleemi?

* Mis siis juhtuks, kui me jätaks selle küsimuse üldse lahendamata?

* Kas seda küsimust on võimalik tükeldada alaküsimusteks? Kui jah, siis tee seda.

* Mis motiveerib osalejaid just selle küsimusega tegelema või keda see küsimus motiveeriks tegelema?

Autor: Lemmi Kann, Indrek Maripuu