1. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üht oma varasemat kirja ma alustasin rahvasuus populaarse ütlusega, et riik tahab küll oma inimestest hoolida, aga töötud on jalus. Lootus, et mulle töökoht luuakse, võib saada järjekordseks suureks pettumuseks.

Seega ikkagi tuleb ise alustada oma mõjuulatusringist ja säilitada huumorimeel. Kui ikka hing on juba paelaga kaelas, siis pael ei peaks praegu olema Dolce Gabbanast, aitab ka odavam.

Mis see mõjuulatusring on, seda vaata mu varasemast kirjast.

Mõttele „tee seda, mida armastad ja raha tuleb“ tuleb siiski lisada, et see ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta.

Ja alati ei pruugi olla tegemist nii lihtsa lahendusega, mille pakkus välja üks lugeja, kellele meeldivad ilusad naised ja kiired autod, ja kes oli valmis leppima ka ainult naiste sebimisega. Aga tihti on lahendus keerulisem ja vastuste otsimine võtab hoopis rohkem aega, eriti kui sul pole nimetatud lugeja andeid ja tugevusi.

Tulen jälle tagasi sinna, et töö otsimise protsess on teaduslik uurimistöö.

Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahan minna? Mis probleemid ta ees seisavad?

Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mis on vähegi võimalik kätte saada: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eristub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Pane end ka selle ettevõtte juhi rolli ja mõtle selle peale, mis mõtted ei lase tal öösel rahulikult magada?

Ehk lühidalt öeldes, mis on see töö, mida neil on vaja ära teha ja mida mina tahan teha.

Loomingulisus peitub mitte probleemi lahendamises, vaid probleemi leidmises, ütleb Carol Eikleberry oma „ The career Guide for Creative and Unconventional People“.

Klassikaline tee probleemi lahendamiseks on teha endale selgeks, mis seisab praeguse olukorra ja soovitud olukorra vahel. Kui sa suudad selle panna numbritesse, kõlab see tööandaja jaoks vägagi mõjuvalt.

Näiteks:

• Probleemi suurus? Kuidas mõõta selle probleemi mõju raha, teenuse või toote kvaliteedi või kliendi suhte mõõtmes? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni ?

• Kuidas on probleem ajaga seotud? Ilmneb ta igapäevaselt, nädalas või kuus korra? Kui kaua võtab tema parandamine aega? Kui kiiresti asi muutuks paremaks? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni mis ajaks?

Ja ikkagi - kui ma ei leia endale tööd, mis mulle pakub pinget, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas seda ise luua.

Järgmise korrani!

Autor: Lemmi Kann, Enesejuhtimise blogi - Silva Laius