4. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võib olla on Sulle abi hoopis järgnevast – olen selle kunagi kuskilt “üles noppinud” ja juba aastaid aktiivselt kasutanud – enam ei mäletagi, kust see pärit on.

Igatahes töötab see palju paremini kui klassikaline Gantti graafik – kõikide tegevuste sisendid ja väljundid saab põhjalikumalt ära kirjeldada ja vähemalt minu jaoks, kes ma olen nägemismäluga, on see väga selge ja ülevaatlik.

Kõik põhineb lihtsalt loogikal – jaga kogu projekt iseseisvateks tegevusteks ja iga tegevuse kohta joonista üks alloleval pildil olev “kast”. Seejärel:

1. määra selle nimi ehk see, mida on vaja teha (kui tegija on keegi teine, siis tee see lahter suurem ja pane sinna ka tegija nimi kirja);

2. määra järjekorra number – mitmenda tegevusega on tegemist;

3. pane kirja kõik eeldused, mis peavad olema täidetud selleks, et saaksid selle tegevuse ära teha (kui need sõltuvad teistest, siis pane eelduse juurde kirja ka vastutaja nimi);

4. pane kirja tulemused, mis selle tegevuse tulemusel saavutad;

5. looogilise järgnevuse jaoks on mõistlik need “kastid” omavahel ka blokkskeemina üles joonistada ja panna alla äärde kirja eelmise ja järgmise etapi numbrid (NB! mõnikord võib eelneda või järgneda ka mitu paralleelselt tegevust).

Nimi:                                  Järjekorra nr:

Etapi eeldused:               Etapi tulemused: 

1.                                        1.

2.                                        2.

3.                                        3.

Eelmise etapi nr:         Järgmise etapi nr: 

Kunagi kasutasin nende “kastide” joonistamiseks MS Visiot, viimasel ajal aga kõige lihtsamat valget A4 paberit ja harilikku pliiatsit. Kindlasti on see võimalik ka paljudesse joonistusprogrammidesse panna, aga mul pole vajadust selleks olnud.

Autor: Urve Vilk, Indrek Maripuu