24. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meie elu ja ajaga on täpselt sama lugu. Hoolika ja teadliku enda juhtimise tulemusena saavutame oma elus tasakaalu, kuid esimesed pisikesed välismõjud löövad selle taas paigast. Seepärast tuleb vahel võtta aeg maha, seada tasakaal uuesti paika ning edaspidi seda hoida. Oma elus leiame erinevaid pooluseid, mis peaksid ideaalis teineteist täiendama. Mainin neist vaid mõnda.

1. Töö/elu

Avastasin mõne nädala eest, et töö ja elu tasakaal oli taas paigast nihkunud. Oleks siis, et eraelu poole... Aga ei, elu kippus taas töö poole kiiva. Töönarkomaani tavaline probleem. Hakkasin tasakaalu taastama.

Iga päev – kui vähegi võimalik – lõpetan tööpäeva kell viis. Erandiks on koolituspäevad kui jõuan koju hiljemalt kuue paiku. Kui ma poleks enda jaoks läbi mõelnud töist kolme kõige olulisemat tegevust, poleks olnud see võimalik.

Mul on praegu pooleli kolm olulist tegevust: koolitan aja- ja projektijuhtimist, valmistame ette märtsi alguses toimuvat meeskondadega oluliste asjade koos ära tegemise koolitust „Uus kurss“ ning valmistun ühe uue koolituse toomiseks Eestisse. Igal tööpäeval kui ma ei koolita inimesi, võtan igale neist kolmest tegevusest kaks tundi. Üks tund jääb e-kirjadele vastamiseks ja kiirete asjadega toimetulekuks.

Kuulen protestihääli: „Nii ju ei saa! Sebimist tuleb üha enam ning inimesed ju sõidavad oma teemadega mulle sisse!“ Saab küll. Kui seame ajalise piirangu ja teeme näo, et teisiti pole võimalik, saame vähendada ootamatuste tulva ning keskenduda tõeliselt olulistele tegevustele. Kui töötan, siis ma ei loe e-kirju ega vasta telefonile – helistan tagasi puhkepausi ajal ning siis vilksan ka saabunud kirju, et ehk mõni nõuab ühelauselist kiiret vastust. Kirjadele vastan tavaliselt päeva lõpus ning üldjuhul ei kirjuta viiest lausest pikemaid vastuseid.

Kui tunniga kiireloomulisi asju tehtud ei saa, siis osa neist jääb lihtsalt tegemata. Mis parata, aga see on märksa valutum olukorrast kui tähtsusetud pisiasjad saavad korda, aga olulised asjad jäävad ajamata.

Sama lugu on ka eraeluga. Märkasin, et puhkehetkedel kipun eelistama teleri vaatamist või telefoniga mängimist raamatute lugemisele. Inimene on oma loomult laisk ning kaldub ikka mugavama ja vähem pingutust nõudva elu poole, kuid me pole selleks loodud. Edaspidi keskendun vabadel hetkedel esmalt oma lähedastele, teise asjana teen trenni, kolmandana vaatan, kas saan kodus midagi parendada-korrastada, ning neljandana võtan kätte raamatu, et mõnusalt lugeda. Telefoniga enam ei mängi ning telekat ei vaata üle paari tunni nädalas – seda teen vaid siis, kui sealt tuleb tõesti midagi vaatamisväärset.

Elu muutus paari päevaga oluliselt mõnusamaks. Kui järgmisel korral kaob tasakaal, sean selle taas paika.

2. Tegutsemine/molutamine

Selle tasakaaluseisundi leidmine on keeruline. Mõned meist kalduvad liiga palju tegutsema ja teised üleliia molutama. Loomulikult on meie elus tegutsemise aegu ja molutamise perioode, kuid vahel muutub ühte äärmusesse kaldumine häirivaks.

Kui kaldud liigselt tegutsema, siis võta kord-paar nädalas molutamise päev: jaluta ja jälgi ümbritsevat, mine näitusele, lõõgastu, kohtu sõpradega.

Kui kaldud liiga palju molutama, siis võta kord nädalas tegutsemise päev, mil väldid molutamist. Eelmisel õhtul lepi endaga kokku, millised on tegutsemise päeva kolm kõige olulisemat tegevust, mille kindlasti ära teed. Ja järgmisel päeval tee. Kui see päev lõpeb mõnusa enesetundega, siis lepi endaga kokku järgmise päeva kolm tegevust. Ega need pea olema maailma muutvad suurteod – esialgu piisab ka väiksematest asjadest, millest jõud käib üle ja mille kindlasti ellu viid.

3. Sihipärane liikumine/entroopia

Füüsikast teame, et entroopia kipub suurenema. Kui me oma aega ei korrasta, kasvab kaos ning ühel hetkel avastame, et tegeleme peamiselt tulekahjude kustutamisega ning nende ennetamiseks aeg puudub. Lõpptulemusena ei tegutse me enam nii hästi kui võiksime ja suudaksime ning oleme eluga vähem rahul.

Selle vastu aitab üks hea nipp. Võta üks päev nädalas järeletõmbamiseks. Selleks päevaks ära lepi ühtegi kohtumist ega planeeri ka ühtegi muud tegevust. Kui võtad esimese järeletõmbepäeva, siis võimalusel eraldu kuskile, kus keegi teine sind ei sega. Vaata üle oma lähiaja sihig ning pane neist lähtuvalt kirja järgmise ja ülejärgmise nädala tegevused, igasse päeva paar-kolm. Neid asju tee iga päev niipea kui võimalik.

Vaata läbi ka möödunud nädal ja leia, millised „sabad“ vajavad lõikamist. Kaheminutilised tegevused tee kohe, ülevaatuse käigus. Pikemad tegevused kirjuta üles ning leia hiljem aeg nende ellu viimiseks.

4. Vaimne/füüsiline tegevus

Kui teed suurema osa tööst pea, suu ja/või arvuti abil, siis võta iga päev vähemalt viis minutit, et end veidi liigutada. Veel parem: tee hommikul või õhtul pool tunnikest trenni või füüsilist tööd. Pärast seda tunned, et pea lõikab oluliselt paremini.

Kui teed füüsilist tööd, siis võta iga päev kasvõi viis minutit – või veel parem kui pool tunnikest või tunnike –, et lugeda head juturaamatut, mõtiskleda või õppida midagi uut. Kui koormame end nii vaimselt kui ka füüsiliselt, tunneme end paremini ja elame täielikumalt.

Võta täna tunnike ja mõtiskle selle üle, kuidas seada oma elu uuesti tasakaalu. Seda ei pea seda tegema paigal passides – naudi ilusat talveilma ja jaluta, mine sauna või mediteeri ning – mis kõige olulisem – mõtle. Olen kindel, et leiad sinu elule ainuomased vastused, mille abil saad hakata elu tasakaalu seadma juba homme hommikust alates.

Autor: Urve Vilk, Kristjan Otsmann