9. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Teadmatus

Teadmatus võib tähistada ka lihtsalt laiskust. Väga paljudel polegi mingit unistust, mingisugust ristiretke, mida ette võtta. Ja enne ka vaevalt liigutama hakatakse, kui midagi teravat istmikku ei torgi. Kasutades Timothy Ferrise raamatu "4-tunnine töönädal" autori sõnu, vaevab sageli neid inimesi PPS ehk põnevuse puudumise sündroom. Igav on elu siis, kui me ei tegele meeldivaga. Kui me ei tea, mida me teha tahame, puudub meie tegemistes jõud. See jõuetus mõjutab kõiki meie eluvaldkondi. Teadmatus iseenesest pole halb, vaid hoopis arengueeldus.

2. Soovimatus või kartus võtta enda eest vastutus 

Lihtsam on aravata, et valitsus, ettevõte, naabrimees või keegi neljas peab meile midagi garanteerima ja et heaolu sõltub nendest. See, milles viibid ja mida teed, on sinu enda valik ja vastutus. Kui sa enda eest vastust võtta ei julge, ei saa sa kunagi ka vabaks inimeseks selle kõige laiemas tähenduses. Seisund, kus ollakse loobutud endast kui subjektist ning soovitakse, et teda koheldakse kui objekti. Samme saavad astuda subjektid, objektid seisavad paigal, heal juhul neid vaid liigutatakse parajasti just sinna, kuhu vaja.

3. Eneseusalduse puudumine

Eneseusaldust tirivad all meie kaasinimesed. Kuidas neid ära tunda? Väga lihtsalt - nendega kohtudes sinu energiatase langeb, mitte ei tõuse, nendega kohtumine ei tõsta sind kõrgemale, ei innusta. Need on elukriitikud, kes ise midagi märkimisväärset peale teiste kritiseerimise ei tee. Nad teevad seda seetõttu, et neist enestes pole piisavalt julgust. Iga väline rünnak võib meie eneseusaldust kõigutada, tekitades võimalikku hirmu ebaõnnestumise ees. Me ise tegelikult usaldame ennast, see on DNAsse sisse kodeeritud, kuid me laseme endid välisest rivist välja lüüa. Kui meil on olemas tõmme, tuleb minna ja teha.

4. Puuduvad oskused ja kogemused 

Millegagi alustades ei saagi eriti teadmisi ja oskusi, kogemustest rääkimata, olla. Kogu vajalik pagas tuleb tegutsemise käigus. Nõnda õpib kõige kiiremini ja nõnda see tegelikult olema peakski. Ongi õige, et alguses ei tea kuidas. Teoreetilised õpikutarkused on toetavad faktorid, kuid need on sekundaarsed.

5. Pole raha ega aega 

Mul pole piisavalt raha,et oma unistuse poole esimene samm astuda. Tugev argument iseenesest.

Inimloomuses on tegeleda lihtsate ning tuttavate asjadega. Ja selle tühja-tähja peale enamus ajast ja ka rahast lähebki-päevast päeva korduvad asendustegevused, mis pikas perspektiivis mingit väärtust su ellu ei too. Ja kui sa iseendale väärtus luua ei suuda, ei loo sa seda ka kellelegi teisele.

 6. Teekond unistuseni tundub liiga pikk

Dilemma ehk ahvatlus oma teekond pooleli jätta, kuna kiiret tulu on kusagilt mujalt võimalik väiksema vaevaga saada. Nõrkuse hetki on kõigil, osad annavad sellele järele, teised mitte. Need hetked tulevad koos tagasilöökidega, koos esimeste takistustega. Iga takistus on kas hoiatava või kasvatava iseloomuga. Selle, kummaga parajasti tegu on, tunneme me ise ära. Keegi teine seda meile ette öelda ei saa. Kui unistus oleks kättesaadav päeva-paariga või isegi aastaga, tegeleksid kõik inimesed oma unistustega. Tuleb olla järjepidev. 

Autor: Urve Vilk, Enesearengu blogi - Kristo Kiviorg