10. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks? Mulle tundub senise kogemuse pealt, et siis on õhkkond teine, jutt loomulikum ja kuulajaid arvestavam. Ega slaidid pole saatanast – aeg-ajalt on neid suisa vaja, aga enamusel meil kipuvad slaidid vahel ronima ka sinna, kus neid otseselt vaja ei ole.

Vaata  videot, kus esinemiskoolitaja Nancy Duarte on võtnud “pulkadeks lahti” ajaloo ühe mõjukaima kõne – dr Martin Luther King Jr poolt 1963 aastal 200 000-le inimesele peetud “I have a dream“. Minu jaoks oli see sisukam kui suvaline teoreetiline õpetus sellest kuidas kõnet pidada.

Kogu 16 minutiline kõne on üles ehitatud toetudes nelja liiki sisule:

• Kordused – selleks, et sõnum kohale jõuaks kordab ta olulisemaid mõtteid isegi neli korda, nende sagedus kasvab kõne lõpu poole;

• Metafoorid ja visualiseerimine – maalib nende abil kujutluspildid, mis aitab kuulajal sõnumiga samastuda;

• Viited tuntud lauludele või kirjandusteostele, mis on kuulajate jaoks tuntud, kallid ja olulised – emotsioonide tekitamiseks;

• Viited kokkulepetele ja normidele – antud juhul Iseseisvusdeklaratsioon ja piibel.

Lisaks liigub jutt pidevalt edasi-tagasi oleviku ja tuleviku vahel – mis täna on vs I have a dream (mul on unistus - toimet.).

Nimetatud videos on need elemendid graafiliselt välja toodud ning lahti seletatud, nii et naudi!

Autor: Urve Vilk, Indrek Maripuu