Olen enese jaoks kaardistanud viis etappi, igat etappi iseloomustab üks prevalveeruv küsimus. Tõsi, sageli tulevad need küsimused mitte üksi, vaid kahe- või kolmekesi koos (näiteks esimsed kolm küsimust) aga erineval ajahetkil on selgelt mingi küsimus rohkem esil kui teised.
Järgnevad viis etappi annavad aimu meie seisundi kohta - kui ebakindlad või kindlad me parajasti oleme.
1) MIKS
Miks see just minuga juhtuma pidi? Miks on olukord just selline nagu ta on? Iseloomulik enesehaletsus/eneserünnak, ohvrimentaliteet, süütunne, süüdistamise soov jne. Soov iseenda (oma positsioon) kiiresti taastada oma ENDISTELE ootustele vastavaks. Sõna “endine” on oluline, sest tegelikkuses võivad meie soovid ja ootused elule olla selleks hetkeks hoopis teistsugused, me lihtsalt ei teadvusta neid piisavalt.
2) MIDA
Kui muutusega ollakse leppinud, aru saadud selle vajalikkusest, sellele enam vastu ei võidelda, siis kerkib esile küsimus “mida”- mida muutunud olukorras teha, millises suunas liikuda. Kui “miks” on oma olemuselt minevikku suunatud küsimus, siis “mida” fookus on liikunud olevikule ja piilub tulevikku. Turbulentne otsinguperiood, kus selgus vaheldub ebaselgusega.
3) KUIDAS
Küsimusele “mida?” on vastus käes, kuid puudub teadmine, kuidas.
Jällegi, tulevikku ei ole võimalik valmis konstrueerida, sest kõiki muutujaid võrrandis pole teada ja ei saagi kunagi ette teada. Oluline on astuda esimene ja seejärel teine samm. Mis tuleb kolmanda või neljandana, selgub tegutsemise käigus. Kuna oleme astunud tundmatule mänguväljakule on valdavaks ebakindlus. Tunneme küll hirmu, kuid sellele vaatamata liigume edasi.
4) MILLAL
Ehk millal jõuan mingisugusesse seisundisse, soovitud tulemuseni. Sel hetkel, kui see küsimus tekib, oleme juba võtnud ette, teinud tublisti tööd, pannud oma parimat mina, oma oskusi päevadesse. Oleme ühe või paari sammu kaugusel. Selle küsimuse võti, lahendus paitub teadmises, et vastust sellele küsimusele pole vaja teada ega saagi. Edukogemuse esimesed kiired paistavad läbi pilvise taeva.
5) KÜSIMUSTETA OLEK
Viies võimalus on ka: kui pole ühtegi küsimust, kõik on selge ja helge. See olukord tekib kui üks tsükkel hakkab lõppema, seda iseloomustab kõrge enesekindlus. Oleme jõudnud mingi eluetapi isikliku tipu lähedale. Kunagine tundmatu on muutunud sama tuttavaks kui meie viis sõrme. Küsimusteta olek tähistab ühtlasi ka mugavustsooni teket. Milles aga kindel võib olla, on see, et sealt algab päris kindlasti laskumine Ja on päris kindel, et enesekindlus ebakindlusega asendub. Ainus küsimus on, kui lihtsalt või kergelt me seda vastu suudame võtta ehk kui palju kulutame energiat millegi vastu võitlemisele. Viiendast faasist liigume edasi taaskord esimesse faasi, aga see pole tagasi minemine, sest meie oleme vahepeal kasvanud, probleemistik ja küsimused on siis juba teisest puust, ikka meie teadmistele, oskustele ja kogemustele vastavad. Ja nõnda hakkab uus tsükkel taaskord ebakindlusest mis kunagi hiljem kindluseks vormub.
Autor: Urve Vilk, Enesearengu blogi - Kristo Kiviorg