10. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millest sa esimesel kohtingul mulje avaldamiseks räägid? Meenuta ühte suvalist esimest kohtingut, kus sa käinud oled ja mõtle, kas sa rääkisid seal oma headest omadustest või tõid välja ka negatiivsed omadused? Meenuta ka, mida vastaspool sulle rääkis?

Nüüd tuleta meelde, kui paljudel kordadel oled sa kuulnud kedagi esimesel kohtingul "ennast müües" vastaspoole rääkimas midagi taolist:

Mees: "Nojah, üldiselt meeldib mulle aeg-ajalt naisi peksta."

Naine: "Mina jälle olen haiglaselt armukade."

Mees: "Mulle meeldib alkoholi juua ja kolme päeva kaupa kodust kadunud olla...."

Naine: "Ka mulle meeldib ringi tõmmata."

Millegipärast küll keegi sedaviisi ei räägi ja seetõttu väidangi ma, et veenmiskõne on oma olemuselt nagu esimene kohting, kus sa räägid ainult sellest, mis sinu seisukohti toetab. Sul on ju ainult üks võimalus hea mulje avaldamiseks ja miks pagana pärast peaksid sa ennast (toodet, teenust) vabatahtlikult negatiivseid omadusi välja tuues maha tegema.

Kas oled kuulnud näiteks, et poliitikud räägiksid "Oleme ausad ja oma valijate huve arvestavad. Teeme neid esindades kõike. Aga - ka meie oleme ju ainult inimesed, mistõttu võib juhtuda, et me selle kõige käigus riigi rahadega omaenda kukruid täidame. Näiteks: eelmisel valitsusperioodil tõstsime me kõrvale ainult 2 miljonit eurot, mida võrreldes teiste erakondadega ei ole üldse palju. Seega- valige meid, me varastame kõige vähem!".

Lühidalt peamisest, mis veenmiskõne juurde käib

Tee endale selgeks, millal kasutad ühepoolseid ja millal kahepoolseid argumente. Enamasti kasutatakse ühepoolseid argumente juhul, kui kuulajad sinu suhtes pooldavalt meelestatud või teema suhtes võhikud on. Samuti siis, kui sinu seisukoht peab olema üheselt mõistetav. Kahepoolseid argumente kasutad siis, kui kuulajad räägitavat asja tunnevad ja kui nad sinuga kohe nõustuda ei pruugi. Sellisel juhul kasuta "võileiva meetodit", st kõigepealt poolt- ja siis vastuargumendid ning lõpetuseks veelkord poolt argumendid.

Kõike seda pead sa esinedes tegema sujuvalt ja enesekindlalt  jätmata samas muljet, et sa midagi varjata üritad. Selleks pead sa aga ennast korralikult ette valmistama ja  sealjuures läbi mõtlema, kuidas vastuargumente ennetada. Kui sa vähegi räägitava teemaga kursis oled, siis oskad sa erinevaid vastuväiteid lihtsate näidetega ümber lükata. Mõtle ka läbi, kuidas käib küsimustele vastamine või nende vältimine  ja millist kasu sa kuulajatele oma kõne tulemusena pakud.

Ja veel üks soovitus: kui pead enda toodet/teenust esitlema, siis ära keskendu pikalt laialt selle omadustele vaid mõtle välja vastus kuulaja peas olevale küsimusele "Aga millist kasu mina sellest saan?"

Autor: Urve Vilk, Avaliku esinemise blogi - Janek Tuttar