11. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veidi vähem kui 10 aastat tagasi tegi Krista toonane tööandja talle ettepaneku lisaks põhilisele tegevusalale kvaliteedijuhtimisele, võtta enda juhtida ka ettevõtte tööohutusvaldkond. Seega sai temast ettevõtte töökeskkonnaspetsialist. Krista esmane kogemus aastate tagusest tööohutuskoolitusest ei olnud meeldiv. Koolitus oli tema sõnul tuim ja igav. Koolituselt sai küll tunnistuse, et on läbitud määrusega ettenähtud koolituskava, kuid koolituse tulemusena ellu reaalselt rakendatavat teavet ei saanud.

Järgnevalt jagab Krista oma kogemusi, milline võiks tegelikult välja näha üks praktiline ja kvaliteetne tööohutuskoolitus ning mida silmas pidada tööohutuskoolitust valides.

Tööohutusalase koolituse eesmärgiks ei ole lihtsalt kohal käimine

Ikka ja jälle satub ka meie tööohutuse koolitustele töötajaid, kes ütlevad koolituse tutvustusringis, et tulid koolitusele, sest kästi ja ausamad tunnistavad, et loodavad kolm päeva kuidagi vastu pidada, kuna on vaja tunnistust. Koolituse lõpus selgub aga nendesamade koolitusele talutatud värskete töökeskkonnavolinike/nõukogu liikmete vahetust tagasisidest, et nad poleks oodanud, et teemad olid nii olulised ja elulised, vajalikud ja mis peamine - huvitavad.

Usun, et nende osalejate üllatuse põhjus on paljuski selles, et ka veel täna eksisteerib palju nn väljaõppekoolitusi, mis sarnanevad minu enda 10 aasta taguse kogemusega. Pahatihti eeldab tööandja (ja ka töötaja ise koolitusel osalejana) kohustuslikult koolituselt vaid seda, et töötaja seal kolm päeva kohal viibiks ja tunnistusega naaseks. Sellegipoolest, et õppekava on seadusandluse järgi ühtemoodi kohustuslik kõigile selle koolituse läbiviijatele, tahaksin siinkohal välja tuua mõningad tunnused, mis võiksid aidata ka nn kohustusliku tööohutuskoolituse vajaduse korral leida sellist koolitust, millelt töötaja naaseb silm särades ja täis tahet muuta töökeskkonda ohutumaks ning ka tööandja tunneb, et koolitustasu ei olnud mitte kulu vaid investeering.

Tööandjatele tahaks südamele panna, et ühegi koolituse, sh kohustusliku tööohutusalase koolituse eesmärgiks ei ole ega saa olla lihtsalt kohal käimine ja kannatamine ning ootus, millal kord tunnistuse kätte saaks, vaid uued teadmised ja oskused töökeskkonda tagasi jõudes oma teadmised ellu rakendada. Selleks aga, et oleks piisaval määral teadmisi, on vaja mitmekesist koolitust, mis meelde jääks, loenguid tugevalt toetavat koolitusmaterjali ning tasemel koolituskeskkonda.

Olulised kriteeriumid tööohutuskoolitust valides

Enamus koolitusettevõtteid, mis pakuvad töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele tööohutusalast väljaõppekoolitust, hoiavad selle koolituse hinna sarnases vahemikus teiste pakkujatega, kuid alati oleks vaja süveneda, mis on selle väljapakutud hinna sees, et koolitus oleks osalejale nauditav ning kasulik ning ka tegelikult praktilisi teadmisi annaks.

- Koolituse sisu ja lektorid

Tõenäoliselt olulisim valikukriteerium on see, kes on koolitusel ülesastuvad lektorid. Väga oluline on kindlasti lektorite akadeemiline ettevalmistus, kuid vahel on palju olulisem küsimus, kas need lektorid on kunagi ka reaalses töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutuse korraldusega tegelenud.

Olulisel kohal on ka asjaolu, kas kolme päeva jooksul kohtub koolitatav sellesama ühe lektoriga, kes kannab ette teema teema järel ja nii 24 koolitustundi järjest või avaneb võimalus kuulata spetsiifilisi loenguid ja osaleda arutelus näiteks töötervishoiuarsti, psühholoogi, riskianalüütiku või mõne muu spetsialisti kaasabil, kes igaüks omal alal suudab anda sisulisema käsitluse ja elulisemad näited, kui kõiki teemasid järjest ette vuristav teoreetik.

- Koolituskeskkond

Teie töötajale on nende kolme koolituspäeva jooksul töökeskkonnaks koolitusfirma ruumid. Uuri, kas koolitusruumi sisustus on koolituse vajadustele kohane (projektor suudab näidata vajalikke klippe, pilte, graafikuid, tabeleid jne)? Kas koolitusruumis on mugavad lauad-toolid? Kas ruumides on piisavalt värsket õhku ja millised on võimalused ruumi õhutada?

- Asukoht

Kas koolitusruumid asuvad logistiliselt hästi ligipääsetavas kohas? Kas parkimine on tasuline või tasuta? Kas ka linnatranspordiga liigeldes on olemas hõlbus ligipääs?

- Toitlustamine

Millised on kohvipausid, mida pakutakse suupisteks ja kas kohvipaus üldse on hinna sees? Ka lõunasöögi osas tasub üle kontrollida, kas koolituspäeva hind seda üldse sisaldab või tuleb osalejal lõuna eest lisaks maksta.

Lisainfoks:

Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõpet ning töökeskkonnaalast täiendõpet võivad läbi viia ainult Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused kindlaksmääratud koolituskava alusel vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 80, Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord.

2014.aasta augusti alguse seisuga on selliseid (kehtivaid) registreeringuid koolitusasutustele üle Eesti väljastatud 60. Tallinnas pakuvad neist (toimivatelt kodulehtedelt saadud info alusel) enam-vähem regulaarselt igakuiseid koolitusi ca 10-15 koolitajat.

Vaata RA Infokeskuse koolituskalendrit siit.

Lisainfo:

Krista Silbaum

RA Infokeskus OÜ juhataja ja töökeskkonna spetsialist

Tel: +372 58 4444 58

e-post: [email protected]

www.rakoolitus.ee

Content Marketing (CM) ehk sisuturundus on moodne trend kogu maailmas, mille läbi ettevõtted tutvustavad oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. CM artikkel lähtub alati artikli eest tasunud kliendi huvidest ning seal sisalduva info tõesuse eest vastutab klient.

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee