24. oktoober 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ühelt poolt selleks, et hoida teatud ulatuses kokku kulutusi tööjõule. Teiselt poolt tingib muutunud majandusolustik ise uute võimaluste otsimise. Kuidas kujundada töösuhteid nii, et oleks tagatud nii seadustega töötajale ettenähtud tagatised kui ka nende võimalused teha tööd ning saada selle eest tasu?

Uute, paindlike töötegemisvormide kasutusele võtmine ei seisa praegu seaduslike lünkade taga. Pigem selle taga, kuidas kehtivatest tööseadustest muutunud oludes aru saadakse või aru saada tahetakse. Hiljuti ilmus ajakirjanduses diskussioon selle kohta, kas kolmepoolsed töösuhted (nn renditöö) on illegaalne töötegemise vorm või mitte. Mõneti kummaline on seisukoht (mida üsna tihti ette tuleb), et see, mida seaduses kirjas pole, on kohe midagi illegaalset ja keelatut.

Nõustuda tuleb väitega, et Eesti tööseadused vajavad nii mitmeski aspektis ülevaatamist. Kuid samas ei takista need uute töötegemisviiside paigutamist olemasolevate tööseaduste raamidesse. Ka kehtivad tööseadused (nt töölepinguseadus, palgaseadus, töö- ja puhkeaja seadus) jätavad töösuhte osapooltele võimalusi kokku leppida tööaja ning puhkuse jaotuses, töötegemise viisides jne. Seni ei ole töölepingulist suhet vaadeldud kui lepingulist suhet, kus pooltele on tagatud võimalus muuta töötegemine paindlikuks. Sellest tulenevalt on kujundatud nii tööinspektsiooni kui ka ametiühingute suhtumine, et igasugune kõrvalekalle klassikalisest töölise töölepingust pole seadusega kooskõlas.

Leppige ise kokku

Paindlike töövormide kohaldamine ettevõttes eeldab seda, et kasutatakse julgemini võimalusi individuaalseteks kokkulepeteks. Tõsi, ettevõttes võivad olla kehtivad kollektiivlepingud, mille miinimumnõudeid tuleb järgida. Kuid kõik muud tingimised, mis jäävad selle miinimumi piiridesse või ületavad selle, on üksnes töölepingu osapoolte kokkuleppe küsimus. Ei ole põhjust karta, et tööinspektsioon leiab sellest midagi seadusvastast. Ka töö-inspektor on lihtsalt inimene ning vigu teeme kõik. Seega arenevad koos nii töötajad, tööandjad kui ka inspektorid.

Eesti tööseadused võimaldavad kehtestada töötegemiseks paindlikku reÄ»iimi, mis on vastuvõetav nii töötajale kui ka tööandjale. Kui selline töötegemise võimalus ei mahugi ehk meie kehtivate tööseaduste raamidesse, ei tähenda see kaugeltki, et nimetatud kokkulepped oleksid midagi sellist, mis peaksid ilmtingimata seadusega vastuolus olema.

www.pare.ee

Autor: Gaabriel Tavits