Autor: Sekretär.ee • 19. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sule silmad ja mõtle mulle.

Keda ma meenutan? Kas ehk Inglit sulle?

Kuid kallis, see on vaid silmapett,

sest mul pole tiibu, nagu kõrbeski vett.

Olen saatan ingli rüüs, sest viimane selle mulle odavalt müüs.

Olen saatan, isegi saba on taga.

Kas ehk inglina ei tundu ma mitte vaga?

Suudan Sind pimesi õelalt petta,

hellalt Sind hoida, siis kõrvale heita.

Ometigi - südames olen ma hea...

Kurb, kuid eluliselt õige,...pole olemas inimingleid vaid inimsaatanad.

...............................................................................................................

Muuda ennast, muutub maailm,

mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;

kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat,

näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Jää sa iseendaks, jälle muutub miski: muutuv maailm

paigale jääb sinu jagu,

tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski kuskil

mõraneb ja kuskil tekib pragu!

Hando Runnel

...............................................................................................................

"Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..."

"Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..."

"Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints.

Rebane paistis olevat väga põnevil.

"Kas see on teisel planeedil?"

"Jah."

"Kas sellel planeedil ka jahimehi on?"

"Ei ole."

"Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?"

"Ei ole."

"Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane.../

 Antoine de Saint-Exupery

...............................................................................................................

Notsu: “Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!” Karupoeg noogutas. Notsu: “Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada.” Karupoeg: “Aga kus sina siis oled?” Notsu: “Mind ei ole.” “Nii ei saa olla,” ütles Karupoeg. “Mina arvan ka nii,” ütles Notsu, “aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks.” “Miks sa mind kiusad?” vihastas Karupoeg, “Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?”

...............................................................................................................

Ma ei tea, mis on õnn, kuid luban, et ei tee sind õnnetuks.

...............................................................................................................

Elu on peolaud. Unusta dieet!

...............................................................................................................

Ära ütle, et elu on inetu, halb,

oma koormat et kanda ei jõua.

Ole uhke ja sirge sa saatuse all,

ära iialgi paremat nõua.

Varja maailma eest oma pisaraid,

rõõmu selle eest kõigiga jaga.

Pea meeles, et alati õnnemaid

leidub murede merede taga.

Ära kadesta naabrite varandust,

vaeseid iial ei tülita vargad.

Hoia puhtana enese armastust,

hoia sõnu, mis siirad ja hardad.

Ära ütle, kui hommik on ududes hall,

et päikest sa enam ei oota.

Vaata ringi – nii palju on ilusat ees,

tuleb uskuda ainult ja loota.

Ära kuuluta tundmusi tuultele,

kergel käel ära südameid loobi.

Hoia mõistust ja hellust ka muudele,

sest tagasi põrkuvad hoobid.

Ära ütle, et elu on inetu halb

ja väsinud oled sa vaevast.

Püüa alati aimata pilvede all

sinist lapikest heledast taevast.

...............................................................................................................

On tore kui vahetevahel

südamesoovid ka täituvad.

On tore kui vahetevahel

südametuled taas läituvad...

Sest muude tulede kumas ja valguses

me üha tuleme, leides eest alguse.

Kui ka saaksime seda,

mida nii väga tahame,

või lubaks ime kõike seda,

mida võime ja tahame,

on õnn siiski ses väheses, mida vajame,

ja selles, et see vähene ei kahane.

...............................................................................................................

Võta kaasa kõik naerude kajad

Ja pisarad naeruseis silmis,

Hoia alles kõik sõnatud sõnad

ja natuke armastust hinges.

...............................................................................................................

Õnn on enda ümber ilu näha,

õnn on teisi õnnelikuks teha.

...............................................................................................................

Silmadesse rõõm ja sära,

silmadesse armastus,

kõrvadesse naerukaja,

pähe väike vallatus.

...............................................................................................................

Pikemaks päevad sirguvad –

rohkem jälle on valgust.

Mahlad pungades virguvad,

aimates kevade algust

J.Kärner

...............................................................................................................

Rohkesti rõõmu ja veidike vallatust,

natuke jonni ja kõvasti kannatust!

...............................................................................................................

Ei ole rõõmusid, mida ei saaks jagada kellegagi,

küll on muresid, mida kellelegi rääkida ei saa.

Rõõmu suurust mõistab igaüks,

mure suurust harva keegi.

See näitab, et rõõmuks on inimene alati ette valmistatud,

mureks mitte kunagi.

Me ei taha, et meid läbi nähtaks,

aga soovime nii väga, et meid mõistetaks."

Jaan Kruusvall

...............................................................................................................

Kui säästa saan üht surmavalu

on elul mõte sees -

või trööstida ühtainust elu

ta vaevades.

Või nõrkend linnupoja

saan pessa tõsta taas -

on elul mõte sees.

Emily Dickinson, Doris Kareva tõlkes

...............................................................................................................

Mõnikord

seisatub hetk

kuhu sõnad ei mahu

kus iga väiksemgi hääl

keelatud tabu

päev nagu retk

hetkeks aastate rodus

mällu mälestus jääb

igatsus kodus

Mõnikord

jonnakas laps

ärkab üles meis vahel

kui jalgade trampides

polegi vahet

kas üks või kaks

tulipalavat soovi

kui hõõgniidid lampides

põlengu tooni

Mõnikord

öömahe maik

nõiub nõrguma õhu

kõrbeliivana jääl

päevade rahu

see ongi see paik

kuhu sõnad ei mahu

kus iga väiksemgi hääl

vaikuse valu hetketi

...............................................................................................................

Elul on reeglid.

On kaotus, on võit.

Kaotaja kaotab ja

võitja saab kõik.

...............................................................................................................

See, kes olin eile,

ei ole ma täna.

See, kes olen täna,

ei ole ma homme.

...............................................................................................................

Mehed ilma naisteta pole midagi..

Naised ilma meesteta pole sedagi!

...............................................................................................................

Mehed on sead

ja naised armastavad loomi .. ?

...............................................................................................................

..."Puhh!" sosistas Notsu.

"Mis on?" küsis Puhh.

"Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni!

"Lihtsalt tahtsin teada, et kas sa tõesti olemas oled!"...

...............................................................................................................

"Kõik, mida vajad, tuleb su juurde

ühel või teisel varjatud kujul.

Kui tunned ta ära,

saab ta su omaks.

Kõik mida tahad, tuleb su juurde,

tunneb su ära ja saab sinu osaks.

Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem."

Doris Kareva

...............................................................................................................

Vahest ma mõtlen, et kuidas küll oskad

olla nii tore, ilus ning hea,

kaunistada päevi oskad,

muuta tuju ning hetked kõik heaks.

...............................................................................................................

Sa ära ütle, et tänane päev on nagu iga teinegi,

vaid naudi hetke, tõuse, sära,

sest oled päeva päiksekiir!

...............................................................................................................

Naistepäevaks:

See päev on pisut nagu puhkus

ja iga naine päeva uhkus.

On palju lilli, palju sära

ja naissoo ümber rõõmsat kära.

Kalendris märts ja kaheksas päev,

ehk teisisõnu - naistepäev!

...............................................................................................................

Tööl on armas naistepere,

kuumaks kütab meeste vere.

...............................................................................................................

Meil on naisi mitut masti,

kõik ei mahu ühte kasti,

see just ongi asja võlu,

igal ühel oma ilu.

...............................................................................................................

Mõnel meist on sale piht,

teisel veidi kaunim rüht.

Ühe naerust maja kajab,

keegi veidi toetust vajab.

...............................................................................................................

Kui jääks ära külajutud,

nutmata jääks mitmed nutud,

ainus koht, kust kitsas king

kui see kaoks saaks rahu hing.

...............................................................................................................

Kõigil aga rõõmus meel,

et meil tööd jätkub veel.

Olgu ikka naeru - nalju,

meile õnne palju, palju!

...............................................................................................................

Otsi ise kauneid lilli,

leia koht, kust kuuled pilli,

kõpsuta ja tantsu löö,

ära üleliia söö!

...............................................................................................................

Kui oleksin tundnud sind varem,

siis oleksin kinkinud sulle

oma kollase lumelabida

oma punase liivalabida

ja sinise ämbri,

kus taevatähed peal.

Kõik võilillemurud oleksin aindnud ma sulle

ja liivaaugud ja kekskastiplatsid

ja puiesteed kõik, täis lehti ja kastanimune,

ja kõige pikemad liukohad rentslis,

mis teada.

Ja tünnid kõik vihmaveetorude all

mustläikiva veega,

mustläikiva põhjatu veega,

mustläikiva vee kõnega

taevast, puuladvust

ja pilvedelennust

ja sellestki veidrast, mis vaadates sinna

tõusis mul kurku

nagu lind,

nagu hing,

nagu kumalane.

Ja ma isegi usun,

et kollase karu,

oma kulunud ninaga kollase karu

kõigi mu saladustega, mis temal teada,

oleksin andnud ma sulle päriseks.

Ja nutnud siis küllap,

teadmata ise kas haledast meelest või rõõmust.

...............................................................................................................

Rahaga saad osta...!

Rahaga saad osta maja,

aga mitte kodu.

Rahaga saad osta voodi,

aga mitte puhkust.

Rahaga saad osta raamatuid,

aga mitte tarkust.

Rahaga saad osta kella,

aga mitte aega.

Rahaga saad osta ravimeid,

aga mitte tervist.

Rahaga saad osta kindlustuse,

aga mitte turvatunnet.

Rahaga saad osta kuulsust,

aga mitte austust.

Rahaga saad osta seksi,

aga mitte armastust.

Rahaga saad osta lõbu,

aga mitte õnne.

...............................................................................................................

Läheb looja päiksekiir

laisalt veepiiri taha.

Annab märku veel üks viiv

õhetuse jätab maha.

Vesi õõtsub oma sängis

unele on jäänud kõik.

Ööpoiss saabub mustas särgis

lõpeb päeva vastupuik.

Keskööl taevas avaneb

lööb lahti oma sära.

Tähtedest teeb kuldse kee

ja kingib sulle ära.

Ütleb: Vanker, Linnutee

teeb headeks sinu mõtted.

Või hoopis Põhjatäht on see

mis sulle rõõmuhetkeks.

...............................................................................................................